Viis põhjust siduda oma tulevik tehnikavaldkonnaga

17. juuni 2021

tehnikavaldkond

Taas on käes see aeg aastast, kui nii noored kui ka ümberõpet plaanivad täiskasvanud on valikute ees: mida õppida, et ka aastate pärast jaguks huvipakkuvat tööd ja karjäärivõimalusi?

Ennustamine on mõistagi keeruline ja tänamatu töö, sest ametid ja oskused, mida tulevikus enim vajatakse, muutuvad kiiresti. Küll aga ollakse ühel meelel, et tehnika ja inseneeria vallas on väljaõppinud spetsialistidel tulevikus üha suurem roll. Siin on viis head põhjust, miks tasub õppide tehnikaerialasid.

Häid spetsialiste napib

Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse Liidust märkis, et metalli- ja masinatööstuses on praegu ligi 35 000 töötajat. „Meie mehaanikainsenerid suudavad pakkuda kõrget kvaliteeti ning tööstusettevõtted on pidevas arengus. Ekspordi osa on 2/3 käibest ja tänu sellele saavad ettevõtted ka keskmisest kõrgemat palka maksta. Hoolimata sellest napib väljaõppinud spetsialiste,“ rääkis ta.

Kui juba praegu on tehniliste oskustega spetsialistide põud, siis OSKA raporti kohaselt kasvab nõudlus hooldustehnikute ja mehhatroonikute järele edaspidi veelgi.

Selle põhjuseks on automatiseeritud töökohtade osa kasv. Targas tööstuses teevad põhitöö ära automaatliinid ja tööstusrobotid, kuid nende seadistamine ja hooldus vajab erioskusi. „Robootikat, mehhatroonikat, CNCd ja joonestamist tundvad eksperdid on vajalikud kogu töötlevas tööstuses,“ kinnitas Ploompuu.

Sama kinnitab Carina Narusk, HANZA SSC Tartu OÜ e-koolituste/intraneti & digitaalse meedia koordinaator: „HANZA vajab enda meeskonda tehnikaerialade esindajaid, kellele on alati pakkuda suurepäraseid võimalusi enda arendamiseks ja karjääri edendamiseks. Ennekõike ootame mehhatroonikuid, tehnotroonikuid, tehnolooge ja tehnikuid, keevitajaid, CNC metallilõikepinkide seadistajaid ja operaatoreid,“ loetles ta.

Palk, mis motiveerib

Mõistagi soovivad kõik teha tööd, mille eest makstakse väärilist tasu. Palgastatistika kohaselt on tootmise ja tehnika valdkonna spetsialistide tasu Eesti keskmisest kõrgem.

Seda kinnitab ka Triin Ploompuu:. „Selle valdkonna ettevõtted pakuvad umbes 17% kõrgemat palka kui Eesti keskmine. Oluline on ka see, et kriisis on need ettevõtted paremini hakkama saanud ning pigem töötajaid juurde värvanud, mitte töökohti kaotanud. Stabiilsus on oluline.“

Tööstusettevõtete palga edetabelikohta hoidev Tarmetec OÜ personalijuht Heivi Saarmets kinnitas, et ettevõtte keskmine töötasu tootmises on 1600 ja rohkem eurot. „Meie töötasu süsteem sisaldab ka tulemustasu ehk töötajal on hea võimalus ise oma sissetuleku suurust mõjutada ja rohkem teenida,“ rääkis ta. „Lisaks analüüsime kord aastas oma inimeste palgataset ja vastavalt sellele teeme ka muudatused.“

Nüüdisaegsed töötingimused

Palk on vaid üks tegur, tähtsad on ka töötingimused. Vaatamata aga sellele, et tänapäevases targas tööstuses võiks masinaoperaator tööl kas või valget särki ja lipsu kanda, on stereotüüp mustast ja mürarikkast keskkonnast ning õlistes tunkedes töömeestest visa kaduma. Tegelikult on töökeskkond igati nüüdisaegne ning raske füüsilise töö asemel tuleb automaatseadmete klaviatuuri sõrmitseda.

„Hoolime oma töötajatest ja töökeskkonnast väga, aga lips ees me kedagi tsehhi saata siiski ei saa, sest tööohutuse eeskirja järgi on see riskitegur,“ rääkis Carina Narusk. „Aga tagame oma inimestele nii töörõivad ja turvajalatsid kui ka kõik vajalikud isikukaitsevahendid. Samuti on meie töötajatel lisatervisekindlustus, pakume toetatud toitlustust ning korraldame tasuta sõidu tööle ja tagasi linna. Suure rahvusvahelise ettevõttena pöörame inimeste heaolule samasugust tähelepanu nagu Skandinaavias.“

Ametikoolid pakuvad ohtralt võimalusi õppida tehnikaerialasid, mis on tööturul nõutud. „Oleme viimastel aastatel soetanud uusi tehnilisi vahendeid ning CNC-pinkide, pneumaatika ja mehhatroonika vallas, aga ka keevitustööde õpetamisel on abiks nüüdisaegsed simulaatorid, kus teha esimesi harjutusi,“ märkis Tartu kutsehariduskeskuse (TKHK) tehnikaosakonna juht Ülo Ramp.

„Õpilased saavad praktilisi oskusi omandada ka ettevõtetes oma ala parimatelt praktikutelt. Tulevikutöö oskusi saab õppida ja õpetada päriselu probleeme lahendades, nuputades ja leiutades. Seepärast oleme igati toetanud õpilaste osalemist nii saates „Rakett 69“ kui ka „Robolahingus“.“

Tulevikutrendid ennustavad arengut

TKHK on tehnikavaldkonna kutsekeskharidusõppes õppijatele seadnud sisse kaks soodustust: tulevased mehhatroonikud, keevituse- ja metallitöö õppijad ning elektrikud saavad kooliprogrammi raames läbida B-kategooria autojuhikursuse, ka pakutakse kõigile praktikat välismaal. „Meil on ka suurepärased koostööpartnerid, kes kutseõppuritele stipendiume pakuvad. See näitab, kui kõrgelt ettevõtted tehnilisi oskusi väärtustavad ja hindavad,“ lisas Ramp.

„Võistlus talentide pärast käib lausa globaalselt,“ tõdes Triin Ploompuu. Nii nagu IT, muutub ka tehnika ja tootmine üha rahvusvahelisemaks. Targa tootmise, robootika ja automatiseerimise oskused on digiajastul universaalsed. Kui tunned vajalikke programmeerimiskeeli, siis võid CNC-pinki või tööstusrobotit juhtida igalt poolt maailmas. Enamgi veel: nüüdisaegsed digitaalsed lahendused võimaldavad töötada kas või kodukontorist – see on reaalsus ka tänapäeva Eestis.

Tööstuse digitaliseerimine on siiski vaid osa käimasolevatest arengutest. Tehnika täiustub kiiresti, uuendusi oodatakse vesinikutehnoloogia arengus, mehitamata sõidukite, hääljuhtimisega robotite ja paljudes muudes valdkondades. „Tehnoloogia areng tähendab seda, et see on põnev nüüdismaailm, mis kasvab ja uueneb. Noortele tulevikutegijatele on siis kindlasti võimalusi õppida ja karjääri teha,“ näeb Ploompuu ohtralt põhjuseid, miks jätkata oma õpinguid just tehnikavaldkonna erialadel.

Ümberõppijaile stipendium

Töötukassa pakub peamiselt ümberõppijatele „Tööta ja õpi“ programmi kaudu stipendiume, kui täiskasvanu õpib eriala, mis on tööturul eriti nõutud. Praegu on igakuine toetus 292 eurot. Mõistagi on toetatud erialade seas enim tehnikavaldkonna õppekavasid. Nii näiteks toetatakse õppimist mehhatroonika, sisetööde elektriku ja CNC-pinkide operaatori erialal.

Artikkel ilmus 17.06.2021 ajalehes Õhtuleht.