Ehituses varsti spetsialistidest kitsas käes

Ehitus vajab aastas umbes 880 uut töötajat, kellest 385 spetsialisti ning 495 oskustöötajat, selgus sihtasutuse Kutsekoda korraldatud uuringust OSKA. Lähiaastatel jääb puudu umbes kolmandik insenerihariduse omandanutest, eriti praktilise suunaga inseneridest, kes töötaksid projekti- või objektijuhina. Eriti keeruline on olukord tehnosüsteemide paigaldamisega, sest need lähevad üha keerukamaks ja suur puudus on kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest.

Insenertehnilise personaliga on tõesti väga keeruline, möönis tehnovõrke paigaldava Viljandi ettevõtte Sovek juht Margus Keerutaja. “Eestis saab meie sektori inseneriks ainult tehnikaülikoolis ja insenerõppes. Aga inseneri kõrghariduse omandanud inimesed ei taha enam platsil tööd teha, nemad eelistaksid projekteerimist, kontoris. Tallinna tehnikakõrgkoolis veevarustuse alasid jälle ei õpetata, sealt keskastme juhte ei leia, sest see ei ole piisavalt populaarne,” rääkis Keerutaja.

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusosakonna direktor Martti Kiisa nõustus Keerutajaga. “Tehnosüsteemide erialadega on seis kurb, sest seal üliõpilaste suurt tungi ei ole,” ütles ta.

“Tehnikaülikoolis on spetsialistid olemas, kes seda haridust pakuvad ja meie oleme otsustanud, et täitugu siis pigem sealsed rühmad, ei ole mõtet piiratud arvu üliõpilaste pärast võistlema hakata. Aga kindlasti ei ole see pikaajaline lahendus, selles sektoris on vaja ka rakenduslikku väljaõpet,” lisas Kiisa. Ta avaldas lootust koostöös ehitusinseneride liiduga käima panna kõigepealt täiendkoolituse kursused ja hiljem otsida võimalusi tasemeõppes rühmade avamiseks.

Haridusministeeriumi kutsehariduse valdkonna asekantsleri Ivar Siku sõnul sõltub ehitussektor üsna tugevasti majanduse käekäigust.

“Majanduslanguse ajal on mahti rohkem koolis käia, majandustõusu ajal palgatakse kõik koolipingist tööle. Siiski peab ütlema, et arvuliselt on kutsehariduses lõpetajate arv ehituserialadel viimasel viiel aastal veidi kasvanud,” rääkis Sikk.

Ehituses töötab Eestis iga kümnes töötaja, ühtekokku ca 63 000 hinge, ning see annab 8 protsenti SKPst. Inseneribüroo EstKonsult juht ja ehitusinseneride liidu liige Heiki Meos kirjutas uuringus, et ehitusaladel on raske võistelda populaarsete infotehnoloogia või keskkonnatehnikaga, mis praegu haaravad endale suure osa gümnaasiumite lõpetajatest.

Ehitusettevõtjate liidu juhi Indrek Petersoni hinnangul on probleem jälle Eesti ehitusturu suures muutlikkuses, tööjõu nõudlus käib sektoris lainetega ja see vähendab töötajate kindlustunnet tuleviku suhtes. Ühte- või teistpidi on vähese erialase väljaõppega töötajate suur osakaal märk sellest, et Eesti haridussüsteemi võimekus ei vasta tööturu vajadustele.

“Pole saladus, et tehnoloogilise ja juhtimisinnovatsiooni mõistes on mitu teist valdkonda ja välisriikide ehitusmaastik meist paar sammu ees, aga võistlema peab sektor mõlemaga,” kirjutas majandusministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass. “Ehitussektori kuvand ja tegelik areng peavad tänapäeva võimalusi arvestades kannatama võrdlust nii Skype’i, TransferWise’i kui ka Uberiga,” lisas ta.

Erialaoskuste täiendamise puhul on eriti suur vajadus BIMi täienduskoolituste järele, seda eelkõige töötavatele inseneridele, arhitektidele, geodeetidele ja juhtidele. Selles vallas on ka Martti Kiisa sõnul huvi õpilaste seas palju suurem. “Sektori üks suur kitsaskoht on see, et niinimetatud BIM-spetsialiste on väga palju puudu. Tegelikult on ka huvi nende erialade vastu suur, järjekord täiendõppesse on täiesti olemas ning kas sügisest võijärgmisest aastast avame koolis ka BIM õppekavaga rühma,” rääkis Kiisa. Ühes rühmas käib Tallinna Tehnikakõrgkoolis kuskil 35 inimest.

Keerutaja sõnul on vaja rohkem stipendiume. “Meiegi otsisime Tehnikaülikoolis üles ühe poisi, kellele stipendiumi maksta. Ta küll väga ei taha võtta, ei taha liialt end siduda,” rääkis Keerutaja.

Tema sõnul oleks vaja ka paindlikumaid õppekavasid ja rohkem täiendõpet. “Me tahaks võimalusi, kus saaksime kokku leppida teooriale kuluva aja ja näiteks meie juures tehtava praktikaaja. Tehnikakõrgkoolis õppijatega võiks küll sellist koostööd teha,” pakkus ta.

Ka Kiisa sõnul on ettevõtjate huvi stipendiume pakkuda viimasel ajal kasvanud. “Näen teedeehitajate suurt huvija mujalgi. Suur tunnustus neile selle eest,” ütles ta.

Ehitussektori võimalusi piirab ka suur välismaal käivate töötajate arv, millest vähemalt kolmveerand töötab Soomes.

Tööjõu-uuringu järgi käis püsivalt väljarännanuid arvestamata 2016. aastal Eesti alalistest elanikest Soomes ehituses tööl üle 12 000 inimese, mis on viiendik kõigist sektoris hõivatutest.

Kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate jaoks on see küll pisut teistmoodi. “Soome tõmme oli varem tugevam, nüüd on palgad pisut ühtlustunud, nad on Eestis küll väiksemad, aga ka elu on Soomes kallim,” rääkis Keerutaja.

“Meil läks ka paar meest Soome, aga tulid tagasi. Seal on ametiühingud ikka nii tugevad, et nende kvalifikatsiooni järgi lasti neil ainult nii-öelda abitöid teha. Siis olid veel ajalised piirangud, arvata võib, et kui inimene läheb komandeeringusse, siis ta tahaks lühema aja jooksul rohkem tööd teha, aga see ei olnud võimalik,” ütles ta.

Ehitustöölistel vähene väljaõpe

Hooneehitusel ja lihtsamatel töödel on tõmme Soome jällegi veel suurem. Koos suure töötajate arvu kõikumisega ongi see kaasa toonud, et üle 40 protsendi oskustöötajatest on kas põhi- või keskharidusega. Nende täiendõppe vajadus muutub seda pakilisemaks, mida keerulisemaks läheb töö objektidel. Siin on OSKA uuringu järgi probleemiks kõik alates IKT-oskustest ja projektide mõistmisest kuni paremate suhtlemisoskusteni välja, mida projektipõhises töökorralduses järjest rohkem vaja läheb.

“Meie leidsime sellest väljapääsu sellega, et teeme suurt koostööd Viljandi kutseõppekeskusega, kuskil kaks kolmandikku meie töötajatest tuleb sealt,” rääkis Keerutaja.

Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on siingi probleem õpilaste huvipuudus. “Paljuski on valdkonna populariseerimine, nagu ka kvalifitseeritud töötajatele töö pakkumine, ettevõtjate käes,” rääkis asekantsler Sikk, kes on mure tõstatanud ka ehitusettevõtete liiduga suheldes.

“Ettevõtted on väga oodatud kutseõppeasutustega koostööd tegema, et laiendada töökohapõhise õppe võimalusija leevendada oskustöötajate põuda,” lisas ta ja tõi näiteks katuse- ja fassaadimeistrite liidu, mille abil on kaks õppegruppi Tallinna Ehituskoolis läbinud õpingud lamekatusekatja õppekaval.

“Õppekavade sisuga plaanib riik kindlasti tegeleda. Ja selles vallas on samuti koostöö ehitussektoriga väga oluline, näiteks ehitusettevõtete liit on väärtuslikku abi andnud ja omalt poolt panustanud. Ministeerium analüüsib ka kutseeksamite sooritamist erinevates õppeasutustes – tähtis on tagada, et kutsekoolide lõpetajate oskused oleksid ajakohased,” ütles asekantsler.