1 Demograafilised muutused, kus Eestil on palju sarnast Euroopaga – vananemine ja rahvastiku vähenemine. Samuti sisenevad tööjõuturule Y- ja Z-generatsioon, kelle jaoks traditsiooniline organisatsioonikultuur on igand ja kes on väga liikuv töötajate sihtgrupp. Ka tegeliku tööea algus tõuseb. sest noored õpivad ja otsivad oma kohta kauem.
2 Muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, mis on nagu skelett. millele toetuvad järjest enam muud valdkonnad. Aastaks 2020 asub umbes 15 protsenti kogu digitaalsest informatsioonist nn pilves. võimaldades näiteks ettevõtetel säästa kuni 70 protsenti oma energiakuludest. Arvutusressursi kasutamine muutub seeläbi efektiivsemaks ning ettevõtete igapäevase juhtimise jaoks kriitilised teenused saavad kättesaadavaks üha väiksematele ettevõtetele.
Ainuüksi Euroopa Liidus loob see valdkond lähiaastatel sadu tuhandeid uusi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning mõjutab seeläbi positiivselt majanduskasvu ja tööhõivet.
3 Suurandmetest tärkavad võimalused. Isikuandmetest on saamas uus varaklass. sest tarbimiskäitumine. finantsandmed. haiguslood jms on juba praegu edukatele ettevõtetele ja ka riigile kriitiliseks infoks strateegiliste otsuste tegemisel.
Kuna Eesti on liiga väike, et olla suure hulga isikuandmete allikas ja teabepank, siis meie võimalused võiksid eeskätt peituda info analüüsimises ja selle oskuslikus kasutamises.
4 Nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt. Järgmise põlvkonna veeb 3.0 on asjade internet, kus omavahel toimetavad peale inimeste ka seadmed, mida on 2021. aastaks võrgus juba 50 miljardit.
Asjade internet võimaldab organisatsioonidel klientide vajadusi täpsemini mõista ning pakkuda personaalsemaid tooteid ja teenuseid. Samuti saavad ettevõtted kasutada andmeid tööprotsesside parandamiseks.
5 Sotsiaal- ja multimeedia mõju märkimisväärne suurenemine muudab suhtlemise viise ja vorme. Internet muutub tekstipõhisest keskkonnast visuaalse kommunikatsiooni vahendeid eelistavaks meediaks.
Sotsiaal- ja multimeedia laialdane levik kujundab ümber kasutajate reaalsus- ja tõetunnetust. Inimese kuvand sotsiaalmeedias võib mõjutada elus hakkama saamist. sh karjääri kujunemist ja kujundamist.
Karjääri kujundamisel kasutatakse üha enam teadliku brändi loomist sotsiaalmeedias ja nii muutub peale tavaidentiteedi oluliseks ka virtuaalidentiteet. Samuti avab sotsiaal- ja multimeedia võimalusi uut moodi virtuaalseks koostööks.
6 Sotsiaalne innovatsioon kui uus idee. mis lahendab eksisteerivaid sotsiaalseid. kultuuri-. majandus-ja keskkonnaprobleeme inimeste ja planeedi hüvanguks.
Tegemist on avalikes huvides töötava ideega. mis tähendab. et innovatsioon sotsiaalteenustes ja hariduses saab pikas perspektiivis sama oluliseks kui innovatsioon farmaatsia- või kosmosetööstuses.
Areenile kerkivad sotsiaalsed ettevõtjad ja ettevõtted. kus sotsiaalsetele probleemidele rakendatakse uuendusmeelseid lahendusi. tehes seda majanduslikult jätkusuutlikul viisil (nt erivajadustega inimesi ja vabatahtlikke abistajaid ühendav veebipõhine tugikeskkond Helpific).
Erinevalt äriettevõtetest omavad sotsiaalsed ettevõtted peamiselt ühiskondlikke eesmärke ja investeerivad valdava osa oma tegevustulemist missiooni elluviimisesse. Ühes sellega kasvab vabatahtliku ja projektipõhise töö osakaal.
7 Traditsiooniliste organisatsioonimudelite hägustumine. Ettevõtted sarnanevad üha enam Hollywoodi filmitööstuse meeskondadega. kus inimesed tulevad kokku konkreetset projekti ellu viima ja lähevad seejärel edasi n-ö parematele jahimaadele. Kui tööseadusandluse muutumine võib paindlikke töövorme soodustada. siis töötaja õigused ja sissetuleku regulaarsus muutuvad praegusega võrreldes ebastabiilsemaks. See laiendab tunduvalt ootusi nii juhtidele kui ka personalitöötajatele erinevate töövormide võimaldamisel ning töötajate motivatsiooni. heaolu ja produktiivsuse soodustamisel.
Näiteks värbamise käigus on töötajate palkamisel aina enam määravaks muutunud pehmed motivatsioonipaketid.
Töötajatel on see-eest aga vaja orienteeruda töövormidega seotud juriidilistes aspektides.
TASUB TEADA
Universaalsed oskused, mis aitavad tulevikus tööturul edu saavutada
Mõtestamine – võime anda oma tegevusele mõtet ja tähendust.
Disainmõtlemine – oskus tegevusi eesmärgipäraselt kavandada. visualiseerida ja kommunikeerida. Programmeeriv mõtlemine
– oskus teisendada suuri andmemahtusid abstraktseteks mõisteteks ja võime tõenduspõhiselt otsustada.
Loovus ja kohanemisvõime – oskus kiiresti reageerida ootamatule situatsioonile ja leida mittestandardseid lahendusi. Uue meedia kirjaoskus – oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaalmeedias uut sisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks.
Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades. tagada inimeste pühendumus ja motiveeritus ja tekitada neis kollektiivi tunnet.
Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove. luua nendega usalduslik suhe. Kultuurikompetents – oskus edukalt toime tulla kultuurikeskkondades.
Enesejuhtimine ja tunnetusliku koormuse ohjamine – oskus filtreerida andmeid tähtsuse järgi ja maksimeerida tunnetuslikku võimekust. kasutades erinevaid meetodeid.
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/05/22/mida-oppida-praegu-et-olla-tulevikus-konkurentsivoimeline
Artiklid
