Töötajate arv jääb samaks vaid siis, kui nii töö- kui pensioniealiste hõive kasvab. Selleks, et töötajaid jätkuks, tuleb kõigil töötada kauem ning mitteaktiivsete osakaal tööealistest peab veelgi vähenema.
Uuringu üks autoritest, OSKA vanemanalüütik Siim Krusell tõdes, et üheks kõrge hõive eelduseks on vajalike oskustega koolilõpetajad, kes erialasele tööle asuvad.
«OSKA uuringutest on selgunud vajadus muuta nii kutse- kui kõrghariduses õpet praktilisemaks ja õpetada enam erialaspetsiifilisi IKT-oskusi,» sõnas Krusell.
Uuringu järgi kasvab tulevikus kõrgharidusega spetsialistide ja kutseharidusega oskustöötajate osakaal. 46 protsendil tulevikutöötajatest peaks olema kõrgharidus ning igal kolmandal kutseharidus. Oodata on põhi- ning gümnaasiumiharidusega töötajate vajaduse langust.
Aastaks 2025 kasvab enim vajadus töötajate järele tarkvaraarenduses, telekommunikatsioonis, puidutööstuses, haldus- ja abitegevuste alal ning seoses rahvastiku vananemisega tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Haldus- ja abitegevustes suureneb töökohtade arv, sest kasvab sisseostetavate tugiteenuste osakaal.
Töökohtade arvu languse osas võib esile tuua avalikku haldust, haridust, jaekaubandust, põllumajandust ning veondust ja laondust. Eelkõige mõjutavad langustrendi tehnoloogia suurem kasutusele võtmine ning rahvastiku vananemine, mistõttu jääb vähemaks nii noori kui maksumaksjaid.
https://majandus24.postimees.ee/4341345/aastaks-2025-jaab-tooealisi-43-000-vorra-vahemaks