Uudised
Eestis jääb järgmise kümne aasta jooksul puudu 2/3 töötleva tööstuse inseneride järelkasvust ning see pärsib Eesti majanduse arengut, kirjutavad OSKA uuringujuht Ave Ungro ja OSKA andmeanalüütik Rain Leoma äsja valminud OSKA töötleva tööstuse tuleviku-uuringu põhjal.
Ligi veerand Eesti ettevõtluse lisandväärtusest tuleb tööstusest. Lisandväärtuse kasvatamine võimaldab ühtlasi tõsta Eesti inimeste elatustaset. Geomeedia tööstusalade analüüs näitab, et mida kõrgem on riigi sisemajanduse kogutoodang, seda suurem on spetsialistide osakaal töötlevas tööstuses.
Mida kõrgema lisandväärtusega toodame, seda rohkem vajame insenere. Eestis on spetsialistide osakaal töötlevas tööstuses 19%, üle kahe korra kõrgema sisemajanduse kogutoodanguga Soomes aga 38%. Kõrge SKPga riikides tegeldakse aktiivselt tootearendusega.
Kui soovime Eestisse allhanke ja tootmisvõimsuse müümise asemel enam tootearendust, peaks insenere olema rohkem. Potentsiaalselt võiks Eestis järgmisel kümnel aastal inseneride hulk kasvada 12%. Lisaks tuleb leida töötajad, kes lähikümnendil pensionile siirduvaid insenere asendavad. Kahjuks tundub uute inseneride leidmine koolilõpetajate seast olevat vaid helesinine unistus
Noortele vajalik “kirjaoskus”
Töötlevas tööstuses siirduvad lähiaastatel pensionile viiekümnendatel sündinud põlvkonnad, kus sündis aastas 20 000 last. Tööturule sisenevad aastatuhande vahetuse põlvkonnad, kus sündis 12 000–13 000 last ehk peaaegu poole vähem. Tehnikaalade ning tootmise ja töötlemise õppesuunal oleks aastas vaja umbes 777 uut lõpetajat, kuid töötleva tööstuse jaoks on viimastel aastatel jagunud vaid 300 lõpetajat.
Viimasel viiel õppeaastal on tehnikaalade bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja integreeritud õppesse vastuvõetute arv vähenenud veerandi võrra ning tootmisesse ja töötlemisse ligi poole võrra. Samal ajal on vastuvõetud tudengite arv tervikuna vähenenud 4%.
Noorte suunamine inseneeriaõppesse peaks olema järgmiste aastate riiklik prioriteet. Tööstuse kõrgtehnoloogiliste lahenduste arendust juhivad eelkõige inseneriõppe lõpetajad, eriti magistrikraadiga tööstus- ja tootearendusinsenerid, kelle abil saab tuua turule uusi tooteid ning seeläbi kõrgemat lisandväärtust loovat tööd.
Selleks, et noored inseneriõppe kergemini üles leiaks, peaks ettevõtjate ja riigi koostöös looma inseneeria teadlikkuse programme, inseneeria “kirjaoskuse” projekte, soodustama ümberõpet inseneriks täiskasvanute seas, valdkondlikku huvitegevust jpm.
Arenduskeskse tööstuse nimel
Noori oleks vaja suunata inseneeria juurde juba maast madalast. Oleme uuringus välja toonud MATIK-õppe kui võimaluse, kuidas juba mudilaspõlvest alates tööstuses olulisi oskusi arendada. MATIK-õpe on integreeritud probleemõpe, kus ülesandeid lahendatakse matemaatika, loodus- ja reaalainete, tehnoloogia, inseneeria ja kunstide tundmist kombineerides.
Lisaks alusteadmiste omandamisele aitab MATIK-käsitlus arendada ka hetkel puudulikke üldoskusi, nagu kohanemisvõime, valdkondadeülene koostöö- ja meeskonnatööoskus ning loovus.
Töötleva tööstuse tööjõukriisi lühiajaliseks lahendamiseks on vajalikud automatiseerimise ja digitaliseerimise toetusmeetmed ning ka välisspetsialistide senisest suurem kasutamine. Tööandjad on nimetanud töörännet võimalusena spetsialistide puuduse leevandamiseks.
Kõige olulisem on silmas pidada, et ühiskondlik vajadus parimal võimalikul moel kombineeruks – ühiskond vajab sidusust, mistõttu peaks vältima rändeprotsessidest tulenevaid lõimumisprobleeme, aga samas vajab Eesti ühiskond ka edukat, kõrgtehnoloogilist ja arenduskeskset töötlevat tööstust, mille mootoriks ei ole seadmed, vaid kõrgelt kvalifitseeritud töötajad.
Artikkel on koostatud OSKA uuringu põhjal, kus analüüsiti töötleva tööstuse tööjõu- ja oskuste vajadust lähikümnendil ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita.
Artikkel avaldati Äripäeva veebis 19. veebruaril 2020.
