Artiklid
Maailma Majandusfoorumi poolt koostatud Töökohtade tuleviku aruanne hindab peamiste muudatuste praegust ja tulevast mõju tööhõivele, oskustele ning värbamisele eri tööstusharudes ja riikides. Paljusid ameteid või erialasid, mille järele on praegu suurim nõudlus, polnud kümne või isegi viie aasta eest olemaski ning see muutuste trend on kiirenemas. Tehnoloogiast, millele on antud siiani pigem toetav roll, on saanud tegur, mis mõtestab ümber meie igapäevaelu. Samaaegselt neljanda tööstusrevolutsiooniga toimuvad laiemad sotsiaalmajanduslikud, geopoliitilised ja demograafilised arenguid, millel on tehnoloogiliste teguritega peaaegu samasugune mõju.
Murrangulised muutused tööturul võivad viia koguni kuni 7,1 miljoni töökoha kadumiseni. Kõige enam ennustatakse töökohtade kadumist kontoritöö ja halduse valdkonnas. Samas kasvab tööjõuvajadus IT, matemaatika, arhitektuuri ja insenerteadusega seotud aladel. Tehnoloogiliste muutustega suureneb vajadus andmeanalüütikute järele, kellelt ettevõtted ootavad abi aina kasvava infotulva mõistmisel ja selle kaudu teadmiste omandamisel. Samuti suureneb nõudlus väga heade müügispetsialistide ja valdkondlike teadmistega tippjuhtide järele, kes aitavad ettevõtetel muutustega kiiresti kohaneda. Lisaks tehnilistele oksustele omandavad järjest olulisemat rolli inimeste sotsiaalsed oskused ja koostöövõime.
Kui oskuste nõudlus suureneb kiiresti kogu majandussektori tasandil, siis on see veelgi tuntavam üksikute valdkondade ja elukutsete puhul. Isegi töökohad, mille arv langeb, peavad üheaegselt alluma nendelt nõutavate oskuste muutustele. Tehnoloogilised muutused ei hakka täielikult asendama olemasolevaid ametikohti või töökategooriaid, vaid võtavad pigem üle teatud spetsiifiliste ülesannete täitmise nendel töökohtadel, lastes töötajail keskenduda uutele ülesannetele ja põhjustades nende ametite põhioskuste kogumi kiiret muutumist.
Tehnoloogiliste, demograafiliste ja sotsiaalmajanduslike muutuste mõju on tunda tööturu muutumises ja nõutavates oskustes, millega kaasnevad väljakutsed värbamisel, koolitamisel ja talentide arendamisel. Ettevõtete tööjõustrateegiad näevad muutustega kohanemiseks ette mitmeid variante: ümberõppesse investeerimine, vanemaealiste suurem kaasamine, välismaalastest talentide otsimine, töötajate rotatsioon. Samas ainult 20% vastanutest mainis ära koostööd haridussektoriga kui ühe võimalusena panustada tööturu muutustega hakkamasaamiseks.
Tulevikustsenaariumite prognoosijad jagunevad kaheks. Ühed näevad võimalusi tõsta töötajate tootlikkust ja vabastada inimesi rutiinsetest tööülesannetest. Teised kalduvad arvama, et neljas tööstusrevolutsioon toob endaga kaasa massiivse töökohtade kadumise. Positiivse stsenaariumi rakendumiseks peaksid valitsused juba praegu ümber hindama oma hariduse- ja tööhõivepoliitikaid. Vajadusel peavad valitsused võtma juhtrolli õppekavade ja tööturu regulatsioonide kujundamisel ning loobuma iganenud mudelitest. Tehtavad muudatused peaksid pikemas perspektiivis keskenduma spetsiifilistele ja vajalike oskuste õpetamisele.
Töökohtade tuleviku aruandes on välja toodud, millele peaks keskenduma kohe ja mida peab ette võtma pikemas perspektiivis muutustega kohanemiseks.
Koheselt on vaja personalipoliitika ümberkujundamist strateegilisemaks ja analüütilisemaks, et kasutataks ära võimalikult palju olemasolevaid võimalusi üleminekutrendide enda kasuks pööramiseks. Teiseks peaksid ettevõtted ja valitsused paremini ära kasutama andmeanalüüsi talentide juhtimiseks ja tööjõu prognoosimiseks. Kolmandaks on vaja eemaldada takistused mitmekesise tööjõu värbamisel. Koheselt on oluline ka soodustada paindliku töökorraldust ja võtta kasutusele veebipõhised talendiplatvormid, kuna organisatsioonilised ja füüsilised barjäärid hägustuvad ning kaugtöö on aina levinum.
Pikas perspektiivis tuleb meil fokusseerida tegevus haridussüsteemide ümberkujundamisele kaasajale vastavaks, mitte jääda kinni eelmise sajandi praktikatesse. Erasektor peaks tegema tihedat koostööd valitsuste ja hariduse pakkujatega. Keskendumine elukestvale õppele ning inimeste motiveerimine ja võimaluste loomine ümberõppeks kogu elutsükli jooksul on vananeva ühiskonna kontekstis olulise tähendusega. Ning lõpuks on kõigil vaja aru saada, et tööstussektorite ning avaliku ja erasektori koostöö on eesolevate muutuste keerukust arvestades möödapääsmatu. Sektoritevaheline partnerlus ja koostöö, mis annab võimaluse jagada partneritega oskusteavet, on asendamatuks lahenduste leidmisel töökohti ja oskusi puudutavates väljakutsetes.
