Artiklid
Majanduskasvu aluseks saab tulevikus olla innovatsioon, tootlikkuse suurendamine ning väärtusahelas kõrgemale positsioonile liikumine. Üks eeldus on ka vähemalt tasakaalus rändesaldo.
Välistööjõud saab Eesti arengule tublisti kaasa aidata. Küll aga on oluline silmas pidada, millise profiiliga töötajaid me vajame ja kas on tegu ajutise või püsiva Eestisse elama ja tööle asumisega. Kindlasti peab rände puhul silmas pidama ka ühiskonna ja riigi võimekust juurdetulijate lõimimiseks.
See kehtib eriti püsivalt Eestisse tööle asunute puhul, kes oma pere kaasa toovad. Muidugi ei saa ära unustada, et võitluses haritud tööjõu pärast on Eesti globaalses konkurentsis ja peab tublisti vaeva nägema, et selles konkurentsis ka püsida.
IKT sektor kasvab
Hoolimata sellest, et hõivatute arvu samal tasemel hoidmiseks peab suuri pingutusi tegema, on erinevatel elualadel kasvuväljavaated üsna erinevad. Aastani 2025 prognoositakse suuremat hõive kasvu tarkvaraarenduses, puidutööstuses, meedia ja telekommunikatsiooni ning haldus-ja abitegevuste alal.
Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes kasvab hõive eelkõige seoses vananeva elanikkonnaga. Jätkuvat hõive suurenemist oodatakse kutse-, teadus-ja tehnikaalases tegevuses ehk näiteks inseneride ja disainerite seas.
Töötajate arvu langust prognoositakse avalikus halduses, hariduses, jaekaubanduses, põllumajanduses, veonduses ja laonduses. Hariduses on töötajate arvu languse põhjus mõistagi noorte arvu vähenemine, jaekaubanduses aga tehnoloogilised uuendused.
Kuigi näiteks põllumajanduses on oodata hõive vähenemist, ei peaks seda valdkonda teisejärguliseks pidama. Nõudlus põllumeeste järele ei kao ning head spetsialistid ja oskustöötajad on jätkuvalt hinnas. Seoses tehnoloogia arenguga on juba praegu põllumajanduses töö ja nõutavad oskused oluliselt muutunud. Kui töötajalt nõutakse rohkem teadmisi ja oskusi, siis peab heale töötajale ka rohkem tasu maksma.
Eestis tervikuna on oodata tipp-ja keskastme spetsialistide arvu kasvu ning väheneb selliste ametite osatähtsus, kus nõutakse madalamat kvalifikatsiooni. prognoosisüsteemi uuringud toovad välja kasvava vajaduse info- jakommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute, tehnikavaldkondade inseneride, metsamasinajuhtide, õdede, hooldajate, füsioterapeutide, psühholoogide, äri-ja andmeanalüütikute, ostu-, müügi-ja turundusspetsialistide järele.
Vaja on uusi oskusi
Kuigi kõrgharidusega spetsialistid lähevad üha enam hinda, ei kao kuhugi vajadus oma töös vilunud oskustöötajate järele.
Lähitulevikus ei ole oodata siiski mitte niivõrd ametialade struktuuri muutumist, kuivõrd muudatusi vajalike oskuste iseloomus. Kasvab erialaste IKT-oskuste olulisus, samuti tähtsustub teadmiste interdistsiplinaarsus ning tööks sobivate isikuomaduste olemasolu.
Kui oodata muutusi vajaminevates oskustes, siis on ajaga kaasas käimiseks ja nende oskuste omandamise kindlustamiseks oluline ka koolide ja ettevõtete panus.
erinevate elualade uuringutes tehakse ettepanekuid nii õppeasutustele kui ka tööandjate esindajatele. Läbivalt tehti uuringutes ettepanekuid parandada praktikakorraldust, võtta kasutusele kaasaegsed aktiivõppemeetodid ja rõhutati vajadust arendada õpetajate ja õppejõudude koostööd ettevõtjatega. Samuti leiti, et tuleb parandada nii alles eriala õppivate kui ka juba töötavate inimeste erialaseid IKT-oskusi.
Pereelu tasakaal ja sündide arv olulised
Mitu majanduse ja ühiskonna heaolu kasvuks vajalikku eriala vajab noortele tutvustamist. Ka juba töötavate täiskasvanute erialased teadmised vajavad täiendamist ning tehnoloogilise arengu kiirenedes kasvab vajadus pideva täiendusõppe järgi. Kõige olulisem on muidugi erialaste oskuste õpetamise tõhusus.
Lähitulevikus on Eesti ees seisev väljakutse nii tööga hõivatute kasv kui ka reel püsimine innovatsiooni ning tootlikkusega. Siin ei tohi ära unustada aga töö ja pereelu ühitamise kasvavat olulisust ning muid viise sündide arvu suurendamiseks.
Vastasel juhul demograafilised probleemid süvenevad ning nende ületamine muutub veelgi keerulisemaks.
