Austusväärsed töölised, paindlikud tootjad või võlurite majandus – milline on töö tulevik?

30. juuli 2018

Kas teeme tulevikus peamiselt juhutöid või elame maailmas, kus 5% inimestest toodab 60% lisandväärtusest? Maailm, kus meie töö ja oskuste eest hoolitseb värbamisfirma või ühiskond, kus müüme oma oskusi ise erinevate ülesannete täitmiseks? Mis on enim hinnas – kohanemisvõime, spetsialiseerumised või loomingulisus ja suhtlemisoskused? Demos Helsinki koostatud kolm stsenaariumit kirjeldavad töö tulevikku.

Austusväärsed töölised: maailm, kus töö kuulub kontrollitud igapäeva juurde, igaühelt eeldatakse töötamist. Kindla töö ning töösuhted tagavad värbamisfirmad, mis pakuvad töötajatele stabiilseid töötamise võimalusi ning tööandjatele stabiilset varustatust töötajatega. Samal ajal hoolitsevad need firmad ka inimeste oskuste ning individuaalse arengu eest. Suur osa töö sisust muutub mitmekülgseks tellimusel tehtavaks (juhu)tööks (ad hoc gig work). Automatiseerimine mõjutab küll tööd, kuid töö ei saa otsa ning kõige olulisemad on üldised oskused ja hea kohanemisvõime. Selles maailmas tuleks ette kujutada uute rahvusriikide ajastut, kõrget tööhõivemäära, väikesi palgaerinevusi, üldist madalat palgataset, paindlikku pensionile minekut.

Paindlikud tootjad: maailm, kus töö on episoodiline, töötunnid on väiksemad ning töötajatel on palju töösuhteid. Kasvab platvormitöö ja juhutööde osakaal ning tööd iseloomustab paindlikkus: inimesed liiguvad kõrgharidust nõudvalt spetsialistitöölt rutiinsete juhutöödeni ja vastupidi. Stabiilise sissetuleku tagamise üheks võimaluseks on kodanikupalk. Oluline märksõna on inimeste omavaheline ning inimeste ja masinate vaheline suur ühildatavus (hyperconnectivity), mille tõttu tunnevad globaalsetesse äri- ja töö väärtusahelatesse seotud internetipõlvkonnad end aina enam maailmakodanikena, kelle ülesandeks on lahendada suuri globaalprobleeme nagu kliimamuutus. Eri spetsialiseerumistega ning erinevaid tervikuid kombineerida oskavad inimesed tulevad kokku vaid teatud probleemi lahendamiseks, et seejärel otsida endale järgmine töö. Selles maailmas tuleks ette kujutada, et EL-i roll on vähenenud, tugevnenud on globaalne kodakondsus ning solidaarsus, ettevõtlus on palju enam levinud, majandus on tugev ning sissetulekute ebavõrdsus ei ole suur.

Võlurite majandus:  maailm, kus töö on stabiilne, kuid töösuhteid on mitmeid. Selles maailmas tuleks ette kujutada, et globaalne majandus on veelgi ähmastanud rahvusriikide piire. Riigid võistlevad suurkorporatsioonide investeeringute pärast ning oluliseks märksõnaks on paljude poolt aktsepteeritud ebavõrdsus. Stsenaariumi märksõnaks on ülim tootlikkus (hyperproductivity), mis tähendab, et 5% kõige kõrgemini haritud elanikkonnast toodab 60% rahvuslikust lisandväärtusest. Seda  viib ellu omavahel tugevalt seotud globaalne eliit, kes esindab meritokraatiat ehk inimesi, kellel on paremad teadmised ja oskused. Peamiselt leidub kahesugust tööd: väga keeruline töö, mille eesmärgiks on lahendada globaalprobleemid ning aeganõudev ning suhtlemisoskusi (people skills) nõudev töö, millest suure osa moodustab hooldustöö. Ekspertteadmised on selles stsenaariumis väga olulised, tehnoloogia arengud toovad kaasa uued ametid. Tehnoloogiaettevõtted teevad pingutusi ühiskonna probleemidele lahenduste otsimisel. Samal ajal saavad tähtsamaks ka inimestele omased omadused nagu loomingulisus, intuitsioon, empaatia ning tõstatub kunstihariduse olulisus koolis. Elu on tugevalt tööga seotud, püütakse suurendada inimeste sisemist motivatsiooni. Sissetulekute ümberjagamine kindlustab kõigile eluks vajaliku, kuid paljud elatuvad toetustest.

Demos Helsinki on iseseisev mõttekoda, mis aitab koosloome, tulevikustrateegiate loomise ning katsetustega kaasa ühiskonna probleemide lahendamisele. Töö ja tehnoloogia tuleviku igas stsenaariumis vaadati mõju neljale eluvaldkonnale: töötunnid/töömaht (kas töö moodustab inimeste elust senisega võrreldes suurema või väiksema osa); sissetulekute ebavõrdsus (kas see suureneb või jääb sarnasele tasemele); juhtimine/töökorraldus (iseseisvad ettevõtjad, meeskonnatöö, väikesed võrgustikud); töö fragmenteeritus (üks või palju töölepinguid; kui püsiv on töö hulk inimeste elus).