Ave Ungro: üldoskuste rakendamise taga on suur ning mõtestatud töö

Elu võib pakkuda ootamatuid väljakutseid: oleme pidanud toime tulema koroonapandeemiaga ning seisame silmitsi täiesti äärmusliku olukorraga, mis on tingitud sõjast Ukrainas. Pingetega tulevad paremini toime need, kellel on tugev üldoskuste pagas.

Sõjakontekst on vaid üks näide ilmestamaks üldoskuste rakendamist ning olulisust. Vajame ja kasutame üldoskusi pea igas eluolukorras märkamatult ja niisama märkamatuks võib jääda ka see, et mitmed ärevust tekitavad olukorrad võivad tuleneda üldoskuste puudumisest. Tööandjad, haridusasutused ning poliitikakujundajad peaksid ühiselt pingutama selle nimel, et üldoskuste omandamine ja arendamine muutuks Eesti töö- ja haridussüsteemis keskseks suunaks.

Mis on üldoskused?

Elus hakkama saamiseks on vaja üldoskusi. Need aitavad kõiki tegevusi ellu viia ning on ülekantavad ühest ametist või elualalt teisele. Üldoskustel baseerub kõikide teiste, spetsiifilisemate oskuste omandamine ja rakendamine. OSKA (tööjõuvajaduse seire ja prognoosisüsteemi OSKA tegevust koordineerib SA Kutsekoda) koostatud Eesti oskuste klassifikaatoris liigitatakse üldoskused kolme rühma: enesejuhtimisoskused, lävimisoskused ja mõtlemisoskused.

Enesejuhtimisokused, nagu näiteks stressijuhtimine või juhistest ja nõuetest lähtumine, aitavad ennast kontrollides olukordadega paremini hakkama saada. Lävimisoskused, nagu suhtlusoskus või meeskonnatööoskus, aitavad üksteist mõista ja teistega arvestada. Mõtlemisoskused, mille olulisim esindaja on analüüsioskus, aitavad näha probleemide tuuma ja võimalikke lahendusi.

Sõnade täpsust tuleb osata “kalibreerida”

Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on toonud välja selle, kui vajalikud üldoskused tegelikult on, sest pingelistes olukordades saab hea tehnilise varustuse kõrval sama tähtsaks inimene ja tema sooritus. Nagu oleme Ukraina puhul täheldanud: hea motivatsiooni, suhtlusoskuse ning eesmärgile pühendumisega võib saavutada väga palju ning sõja kulgu selgelt mõjutada.

Sõjaolukorras saame rääkida nii sõjaga seotud ametialade esindajatest, nagu ohvitserid ja reamehed, kui ükskõik kellest, kes sõjaga kuidagi suhestub ja sellega toime üritab tulla. Mõlemal juhul on üldoskuste rakendamine võtmetähtsusega ning vajaminevate oskuste palett lai.

Kui rääkida militaarametikohtadest, siis teaduskirjanduses on nende puhul enesejuhtimis- ja lävimisoskusi eriti esile toodud. Georgetowni ülikooli teadlased märkisid, et sõjaväepersonali koolitus peaks olema kultuuride ülene ning valmistama ette väga erinevateks suhtlusolukordadeks. Nende hinnangul on kõige olulisemad oskus järgida ning kohaneda uute juhistega, teineteisemõistmine ning suhtlusraskustest üle saamine.

Enesejuhtimisoskustest sõltub suurel määral see, kas ja kui palju vajab sõjaväelane vaimse tervise abi. Kanadas on sõjaväelaste posttraumaatilise stressihäire teraapias välja toodud pikk nimekiri stressitekitajatest, mille seas on muuhulgas surnukehadega kokkupuutumine, suurtükitule all olemine, võimetus kaitsta tsiviilisikuid, hävinud kodude nägemine ja läbiotsimine, demineerimine.

Kõigi nende olukordadega silmitsi seistes võib vaimne tervis kõikuma lüüa ning inimese eelnevalt omandatud või isikuomadustest lähtuvad üldoskused aitavad kukkumist vältida või leevendada.

Viimatised arengud Euroopa majanduslikus ning poliitilises pildis on tõstnud esile teabe esitamise ning märgisüsteemide tundmise olulisuse. Pealtnäha võimatus olukorras on suutnud üks sõja osapool nende oskuste najal kiiresti liitlasi leida. Sõjas võivad sõnad ja selge sõnum mängida sama olulist rolli kui relvad ning sõnade täpsust tuleb sarnaselt relvadele “kalibreerida”.

See, milliste sõnadega sõjaolukordi, tundeid, vastast, vajadusi või abistajaid kirjeldatakse, mõjutab diplomaatilisi suhteid, abi ulatust ning sõjale järgnevat arenguperspektiivi. Märgisüsteemide kasutamise oskus aitab eesmärkide saavutamiseks võtta lisaks sõnadele kasutusele ka riietuse, retoorika, sotsiaalmeedias ringlevad humoorikad meemid ja veel palju muudki.

Tsiviilisikud vajavad meediakirjaoskust

Üldoskused pole siiski olulised ainult sõdivatele osapooltele, vaid ka kõigile neile, kes sõda jälgivad, kaasa elavad, üht osapoolt toetavad ja muul viisil sõjaga aktiivselt suhestuvad.

Peamine põhjus on psühholoogiline: kui midagi meid haarab, peab säilima oskus end selle käigus kontrollida, tagada toetavad sotsiaalsed suhted ning realistlik ja edasiviiv mõttelaad. Sõjaperioodil ohustab meid pidevalt ärevus, informatsiooni üleküllus ning võimalus, et süüvime on mitmekesises elus vaid ühele teemale, sõjale.

Pea kõik oleme viimaste kuude jooksul olnud olukorras, kus veel enne hommikukohvi on üle vaadatud sõjauudised, mille käigus oleme rakendanud oma meediakirjaoskust. Oleme tundnud meeleheidet sõjakoledusi illustreerivaid fotosid nähes ning ärevuse ja stressiga võidelnud.

Päris paljud meist on pidanud maha tuliseid poliitilisi vaidlusi sõprade või sugulastega või seisnud silmitsi vajadusega selgitada sõja põhjusi väiksetele lastele. See kõik on lihvinud meie suhtlus- ja läbisaamisoskusi. Siit edasi võibki võtta eesmärgiks üha rohkem enda käitumist nendes situatsioonides kontrollida, et suudaksime jääda ka raskustes olukorra kõrgusele.

Üldoskused aitavad meil enda rolli ja käitumist kõrvalt näha ning juhtida. Arvestades, et sõja lähedus või kaugus Eestist on tegelikult tulevikus määramatu, aitavad üldoskused meid ka lähituleviku eesmärke seada, nende poole püüelda ning uutes rollides toime tulla.

Head üldoskused on arendatavad

Peaksime nii töötajate, õppijate kui organisatsioonide juhtidena üldoskustele senisest oluliselt enam tähelepanu pöörama ning mõistma, et tegu pole pelgalt isikuomadustega, mis kas on või ei ole. Üldoskusi saab arendada nii koolis kui ka töötegevuste käigus, samuti on olemas üldoskuste lihvimiseks mitmeid spetsiaalseid väga tõhusaid koolitusi.

Selleks, et üldoskusi paremini ja tõhusamalt arendada, peaksime seadma üldoskuste teema teadlikult prioriteediks: andma koolidele rohkem ressursse üldoskuste metoodika arendamiseks või kasutuselevõtuks, praktiseerima oskuste hindamise võimalusi, püstitama üldoskuste osas realistlikke ning mõõdetavaid eesmärke ning neid täitma.

Üldoskused saavad vaid teatud piirini tärgata iseenesest, üldjuhul on nende hea rakendamise taga suur ning mõtestatud töö.

Artikli autor on Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Ave Ungro.

Artikkel ilmus ERR portaalis 9. juunil 2022