Eesti info ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor vajab hädasti kõrgtasemel spetsialiste. Konkurentsivõime säilitamiseks on aga hädavajalik investeerida õppesse ning väärtustada õpingute lõpetamist. Värsket IKT sektorit puudutavat rakendusuuringut kommenteeris ERR Novaatorile Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, akadeemik Jaak Vilo.
OSKA on tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja praegu ja tulevikus, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA uuringud valmivad tööandjatest, koolidest, riigiametnikest ekspertide koostöös.
Esimesi OSKA tulemusi esitleti 20. aprillil ja neist selgus, et lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist. Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste arendamisele ja tulevikuametite õpetamisele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades peavad kaasa aitama nii koolid, tööandjad kui hariduse valdkonda kujundavad institutsioonid.
näitas, et 14 000 IKT-tundjat juurde saamata jääb Eesti juba nelja aasta pärast hätta.
Lähima kümne aasta jooksul surevad välja rutiinset laadi lihtsamad tööd, nagu arveametniku ja palgaarvestaja ametid kontoris, raietöölise amet metsanduses ning liinitöölise amet tootmises, aga ka teeninduses. Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ja multifunktsionaalsust, kõigil elualadel muutuvad üha olulisemaks IKT- ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused.
http://majandus24.postimees.ee/3659085/eesti-on-tegemas-uudset-toojouprognoosi
Kutsekoja tööturu vajaduste prognoosi äsjavalminud esimesest osast selgub, et siiani tulevikuks peetu on juba kohal.
Lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist, räägiti 20.04 toimunud OSKA konverentsil „Töö ja oskused 2025“, kus keskenduti Eesti majanduse arenguks vajalikele oskustele ja tulevikuametitele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades.
Praegu, mil tehnoloogia areng on kiire, tekib küsimus millistele inimestele jääb tulevikust tööd ja millistele oskustele inimesed tööturul panustama peavad või asendavad meid kõiki efektiivsed masinad.
Amet, mille sa valisid, et ole miski, mis peab jääma elu lõpuni, sedastati tänasel konverentsil «Töö ja oskused 2025,» kus arutatakse esimeste tulemuste valguses tuleviku üle.
See on nii töötajate kui tööandjate huvides, et inimesed leiaksid oma oskustele vastava ameti. Et saada aru, milliseid ameteid ja oskusi on vaja praegu, milliseid kümne aasta pärast ning mida ja milliseid erialasid tuleks koolides õpetada, lõime uue , kirjutab Mart Laidmets, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler, koordinatsioonikogu esimees.
Maailma Majandusfoorumi poolt koostatud Töökohtade tuleviku aruanne hindab peamiste muudatuste praegust ja tulevast mõju tööhõivele, oskustele ning värbamisele eri tööstusharudes ja riikides. Paljusid ameteid või erialasid, mille järele on praegu suurim nõudlus, polnud kümne või isegi viie aasta eest olemaski ning see muutuste trend on kiirenemas. Tehnoloogiast, millele on antud siiani pigem toetav roll, on saanud tegur, mis mõtestab ümber meie igapäevaelu. Samaaegselt neljanda tööstusrevolutsiooniga toimuvad laiemad sotsiaalmajanduslikud, geopoliitilised ja demograafilised arenguid, millel on tehnoloogiliste teguritega peaaegu samasugune mõju.
