Kutsekoja uuringujuht Katrin Pihl käis Alexela “Energiakooli” taskuhäälingus rääkimas sellest, mida OSKA uuringu tulemused näitavad energeetikasektori tööjõu- ja oskuste vajaduse kohta.
Tehnoloogia areng on trükitööstuse ametite sisu oluliselt muutnud ning osa rolle on sulandumas ühte. Tööjõuvajaduse vaates tähendab see hõive langust, samas aga kasvavaid oskusnõudeid, selgub värskest OSKA uuringust.
Eesti energiajulgeolekut puudutavate strateegiliste otsuste tegemisel ei tohi tähelepanuta jätta küsimust, kust tulevad kompetentsed inimesed, kes meie elektri ja soojatootmist edendavad ning hoolitsevad elektrifitseerimise ja automatiseerimise eest, kirjutasid OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell Postimehes ilmunud arvamusloos.
Üleilmses konkurentsis on Eesti rõiva-, tekstiili- ja nahatööstusel keeruline püsima jääda ning OSKA prognoosi kohaselt kahaneb niigi kokku tõmbunud valdkond veelgi. Samas on riigi julgeoleku seisukohalt oluline säilitada kohapeal strateegilise tähtsusega tootmine.
OSKA energeetika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringust selgub, et vajadus täiendava tööjõu järele järgneval kümnendil kasvab. Seda tingib nii asendusvajadus, kuid ka hõivatute arvu kasv.
OSKA prognoosi kohaselt jääb järgmisel kümnendil energeetika valdkonnas tööjõuvajaduse katmisel puudu ligi 100 tasemeõppe lõpetajat aastas. Kuigi energeetika valdkonna õppesse vastuvõetute arv on kasvanud, jõuavad kõrghariduses nominaalajal lõpetamiseni umbes pooled ja kutseõppes noortest 60%.
Ida-Virumaa tööjõuprognoosist ilmneb hoiatus, et kui me ei paku piirkonna tööjõu arendamiseks süsteemset hariduslikku tuge, on maakonna majanduse mitmekesistamiseks tehtud pingutused ohus, sest sobivaid töökäsi ei jätku, kirjutasid Triin Vihalemm, Silja Lassur ja Erkki Karo ERR arvamusportaalis.
Kuigi hõivatute koguarv võib Ida-Virumaal kümne aasta jooksul väheneda ligikaudu 3%, on piirkonnas suur vajadus tööjõu järele, et asendada pensionile siirdujaid. Nii selgub Kutsekoja, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud esmakordsest Ida-Virumaa regionaalsest tööjõuprognoosist.
Eesti keemiatööstuse ettevõtted otsivad võimalusi uute, keskkonnasäästlikumate materjalide ja tehnoloogia loomiseks ja rakendamiseks. Koos arendustegevusega kasvab vajadus oskusliku tööjõu järele: juurde on tarvis insenere ning tehnikaalaste teadmistega oskustöötajaid, keda aga Eestis napib, selgub värskest OSKA uuringust.
Täna, 3. juunil arutasid OSKA Sotsiaaltöö valdkonna eksperdid tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise küsimusi sotsiaaltöö valdkonnas.
Ühena probleemidest toodi esile, et sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajadus on suures sõltuvuses avaliku raha ja maksujõulise kliendi olemasolust, teenuste projektipõhisest osutamisest ning järelevalve tõhususest.
