Kutsekoda tutvustas möödunud nädalal OSKA isikuteenuste uuringut, milles analüüsiti selle valdkonna olukorda ja erialast ettevalmistust, prognoositi tööjõuvajadust aastani 2027, toodi välja puudused ja esitati ettepanekuid. Uuringu tulemusi tutvustasid OSKA analüütik Mare Uiboupin ja uuringujuht Ingrid Lepik.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA, mis koostab Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoose ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes, korraldas Covid-19 eriuuringu.
Lisaks COVID-19 mõjudest taastumisele on Eesti tööstusele sel kümnendil väljakutseks kvalifitseeritud tööjõu leidmine.
2020. aasta kriis avaldas mõju pea igas eluvaldkonnas. Sotsiaaltöö vallas sai koroonakriisist eriti tugevasti mõjutada töökorraldus. Mõnel juhul tuli töö ümber plaanida täielikult.
OSKA koostab digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste ülevaate seniste uuringute põhjal, kaasates vajadusel tööandjaid ja teisi eksperte. Ülevaatele lisab Haridus- ja Teadusministeerium info, milliseid oskusi ja kus õpetatakse.
OSKA uue tööturu tulevikutrendide ülevaatega uuendatakse ja süstematiseeritakse üleilmsed tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad trendid ja mõjutegurid aastani 2030 ning hinnatakse nende mõju Eestile.
Eestis jääb järgmise kümne aasta jooksul puudu 2/3 töötleva tööstuse inseneride järelkasvust ning see pärsib Eesti majanduse arengut, kirjutavad OSKA uuringujuht Ave Ungro ja OSKA andmeanalüütik Rain Leoma äsja valminud OSKA töötleva tööstuse tuleviku-uuringu põhjal.
Uutes uuringutes prognoositakse tööjõu- ja oskuste vajadust järgmisel 7-10 aastal, võttes arvesse tööjõuliikumisi, ning võrreldakse seda pakutava koolitusega. Uuringutes tehakse ka ettepanekuid, kuidas lahendada tööjõuvajaduse, oskuste ja tööjõupakkumise kitsaskohti.
19. märtsil tutvustasime OSKA COVID-mõjude eriuuringu, isikuteenuste ning töötleva tööstuse uuringu tulemusi.
Kultuuri- ja loometegevusettevõtted ning töötajad said kriisi ajal kannatada keskmisest märksa rohkem.
