Kes meid peatselt ravib ja õpetab ning kes hoiab korda ja päästab? Nii võiks küsida, kui lugeda riigikontrolli koostatud ülevaadet “Esmatähtsate avalike teenuste tulevik”, mille põhjal tegi advendiaja eel rahvaesindajatele Toompeal ettekande riigikontrolör Janar Holm.
OSKA koordinatsioonikogu kinnitas isikuteenuste ja töötleva tööstusega seotud kutsealade tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsivad uuringud. Lisaks tutvustati COVID-19 eriuuringu peamisi tulemusi ning OSKA uut andmemudelit ja valdkonnauuringute uut metoodikat.
Tänapäevased finantsettevõtted on muutunud rahandus- ja IKT-valdkonna sümbioosiks ning töötajatel on vaja sügavuti mõista mõlemat ala, selgub OSKA finantsvaldkonna uuringust.
Üksnes avaliku halduse haridust eeldavaid ametikohti on vähe. Lisaks arusaamale riigi toimimisest on riigitöötajatel vaja ka põhjalikke teadmisi oma töövaldkonnast, selgus OSKA avaliku halduse uuringust.
Töötleva tööstuse metanalüüs annab tervikliku ülevaate sektori tööjõu- ja oskuste vajadusest. Metaanalüüs katab kõiki peamisi tööstusharusid – masina- ja metallitööstus, elektroonikatööstus, puidutööstus, trükitööstus, keemiatööstus, kummi- ja plastitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, rõiva- ja tekstiilitööstus ning toiduainetetööstus.
8. detsembril tutvustati OSKA vastvalminud uuringuid finantsvaldkonnas ja avalikus halduses.
OSKA kaubanduse, rentimise ja paranduse uuringu seirest selgus, et teenindus- ja müügitöötajate nappust ei ole leevendanud ka nutikassade kasutuselevõtt.
OSKA uuringud on lühikese ajaga loodud kaasavad ja laia kasutusega tuleviku oskuste ja tööturuinfo allikad, märgib Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus Cedefop Eesti oskuste juhtimise ülevaates. OSKA prognoosisüsteemi infomaterjalidega olid rahul pea kõik küsitletud karjääriteenuste spetsialistid.
Üha rohkem täiskasvanuid asub õppima kõrg- ja kutsekoolides nii täiend- kui tasemeõppesse. Samal ajal jääb vähemaks noori õppijaid. Kas ja kuhu tööle siirdutakse, see teave on lünklik, ent tänu OSKA uuringutele on erialati teada tööjõuvajadus.
OSKA eriuuringuga hinnatakse, mil määral mõjutavad COVID-19st tingitud ühiskonna ja majanduse muutused tööturgu ja sellest tulenevalt tööjõu- ja oskuste vajadust. Samuti selgitatakse välja olulisemad koolitusvajadused, et anda infot täiendus- ja ümberõppe kavandamiseks.
