Kui tööturu tulevikusuundumusi silmas pidada, siis peegeldavad need suuremat nõudlust ärindushariduse magistriõppe, aga ka täiskasvanute kutseõppe või hoopis lühemate õppevormide järele. Lähemalt kirjutavad Riina Tilk ja Yngve Rosenblad.
Tuleviku allveelaeva ekspeditsioon töö ja oskuste ookeani toimus 23. septembril 2020 videoülekandena.
Kuigi bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes on majandus- ja ärinduserialadele astunuid enam kui kaks korda vähem kui kümne aasta eest, on ärinduserialad endiselt populaarseim õppimisvalik, näitab tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA analüüs.
“Meil ei õpita piisavalt õpetajaks, hooldustöötajaks, meditsiiniõeks, logopeediks, koolipsühholoogiks ja eripedagoogiks. Neis ametites on tulevikus kerge tööd leida,” rääkis Kutsekoja juhatuse liige ja OSKA arendusjuht Tiia Randma.
OSKA ülevaatest saab teada, milliste digioskuste järele kriisi tõttu vajadus kasvab ning milliseid IKT-oskusi tasub õppida, et järgmisel viiel aastal tööturul läbi lüüa.
Aastani 2029 vajatakse siseturvalisuse ametitesse ligi 775 töötajat aastas, koolilõpetajaid on igal aastal aga üle 400, selgus OSKA siseturvalisuse uuringust. Seega on siseturvalisuse erialade lõpetajaid juurde vaja.
Tänapäeva elukestval õppijal ja karjääripöörete tegijal on ootus omandada ärihariduse oskusi palju mitmekesisemalt ning magistriõppe tasemel võiks see olla osaliselt tasuline, kirjutavad OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.
OSKA analüüsist selgus, et ärindushariduse magistriõpe toimib paljuski täienduskoolitusena juba töötavatele inimestele. Sellised õppijad on suutelised ka ise oma õpingute eest maksma, seega võiks kaaluda tasuta magistriõppe osakaalu vähendamist.
OSKA uute uuringutulemuste tutvustamiseks toimusid infopäevad 20. ja 28. mail Zoomi veebiseminaridena.
Uuringu järgi jääb 2027. aastal töötajate arv üldjoontes samaks 2019. aastaga. Kasvab keerukamat tööd tegevate spetsialistide ametikohtade arv ning väheneb rutiinseid ülesandeid täitvate töökohtade arv.
