Edukal töötajal tuleb kahtlemata oma eriala hästi tunda, kuid lisaks on oskusi, mis tulevad kasuks igas ametis. Need oskused on tööturul hinnas nii täna kui ka tulevikus.
OSKA koordinatsioonikogu koosolekul anti ülevaade tööturu tulevikutrendide uuringust, OSKA katmata ametialade uuringust ning digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste analüüsist.
Taas on käes see aeg aastast, kui nii noored kui ka ümberõpet plaanivad täiskasvanud on valikute ees: mida õppida, et ka aastate pärast jaguks huvipakkuvat tööd ja karjäärivõimalusi?
Ennustamine on mõistagi keeruline ja tänamatu töö, sest ametid ja oskused, mida tulevikus enim vajatakse, muutuvad kiiresti. Küll aga ollakse ühel meelel, et tehnika ja inseneeria vallas on väljaõppinud spetsialistidel tulevikus üha suurem roll. Siin on viis head põhjust, miks tasub õppide tehnikaerialasid.
Tehnilistel erialadel, sisekaitses, hariduses ja tervishoius jääb lähitulevikus töötajaid puudu, selgub OSKA tuleviku-uuringutest. See tähendab, et nende erialade lõpetajad on pikisilmi tööturule oodatud ning sobiva töökoha leidmine lihtne.
Õiguses, personalitöös, turunduses, filoloogias, avalikus halduses ja majanduses on aga lõpetajaid võrreldes tuleviku töökohtadega liiga palju ning sestap konkurents tööturul tihe.
On lõpupidude aeg ja paljud noored peavad otsustama, millist eriala ja kuhu edasi õppima minna. Kutsuksin lapsevanemaid ja tööeluga kursis olevaid inimesi koos noortega läbi arutama, millised on tuleviku perspektiivid päriselt.
Fakt on see, et Eesti majanduse võtmeküsimuseks kujuneb oskustööjõud tehnikavaldkonnas, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu.
Kriisis tasub üle vaadata oma teadmised-oskused-kogemused ning mõelda, kuidas neid täiendada ja kasutada uutes oludes või hoopis muus valdkonnas.
COVID-19 viirusest põhjustatud kriis on võrreldes varasemate globaalsete majandus- ja finantskriisidega osutunud märksa kõikehõlmavamaks. Eesti väikeses ja avatud majanduses ei ole COVID-19 pandeemia mõjudest ning sellest tingitud majanduskriisist jäänud puutumata ükski tegevusala.
Värskelt koolitatud spetsialistide nappus tööturul puudutab nii õdesid kui ka õpetajaid, IT-spetsialiste ja insenere. Riik, tööandjad ja haridusasutused on juba aastaid ühiselt pingutanud, et leida Eestis, kus rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb, tasakaal riigi toimimiseks vajalike erialade õpetamisel. Ehkki arenguruumi veel on, näitavad arvud seniste jõupingutuste esimesi vilju.
Nutitelefonist uudiste lugemise ja sotsiaalmeedia tarbimisega saad hakkama, e-kirju oskad saata, Wordis lood tekste ja Excelis teed vajalikud graafikud valmis, arvutit ja veebi kasutad turvaliselt. Baasdigioskuste kirjelduse järgi oled iseseisev kasutaja, kellel on kesktaseme oskused.
Erialavalikut tehes tasub ka uurida, milline tulevik ootab ees Eesti tööturgu, milliste ametite järele vajadus kasvab ja kus pigem kahaneb. Samuti tuleks vaadata, milliseid oskusi tööturul rohkem hinnatakse, et teada, millele õpingute jooksul rohkem tähelepanu pöörata või kus end täiendada vaja.
Tänuväärse töö on siin ära teinud OSKA tuleviku töökohtade ja oskuste vajaduse uuringud, kust saab infot, mis ootab erinevaid ametialasid tulevikus, kas töökohtade arv kasvab või kahaneb, mida ametis edukaks töötamiseks vaja osata on ning kas töötajaid jääb tuleviku tööturul selles ametis pigem puudu või on konkurents tööturul tihe. Täpsemalt saab erinevate ametialade tuleviku kohta uurida haridusportaal.edu.ee/ametialad.
Oskuste klassifikaator koondab ja süstematiseerib Eesti tööturul vajaminevad oskused ning võtab arvesse ka ühiskonna kiiretest arengutest lähtuvaid vajadusi pakkuda innovaatilistele majandusharudele uusi oskuste profiile.
