Uudised
Bio- ja tervisetehnoloogiad, teisese toorme väärindamine, puidu keemiline töötlemine – nimekiri tegevusaladest, kus Eestil on potentsiaali kasvada maailmatasemel tegijaks, on mitmekülgne. Ent kui me oma ettevõtete uurimis-arendustegevusalast võimekust ei kasvata, jääme riikide võrdluses sabassörkijaks, kirjutavad OSKA uuringujuht Urve Mets ja OSKA analüütik Anneli Leemet.
Eesti ekspordimaht on vähenenud ning viinud majanduse langusesse. Kui me ei suuda oma konkurentsivõimet tugevdada ning otsustada, millist ettevõtlust on mõistlik Eestis edaspidi arendada, võib langusest taastumine osutuda tagasihoidlikuks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Ta tõdeb, et Eesti senised eelised, nagu odav toore, odav tööjõud ning asukoht Venemaa ja Lääne vahel enam eksporti ei toeta.
OSKA uuringu tulemustele tuginedes saame öelda, et meil on tarvis leida uued konkurentsieelised, kasvatades oma ettevõtete teadmusmahukust. Peame toetama ettevõtete suutlikkust arendada innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning neid edukalt turundada ja müüa. Kasvava konkurentsi tingimustes on sellega aga kiire, sest stardirajal käib riikide vahel tihe nügimine.
Innovatsioonivõimekust on vaja tõsta
Uurimis-arendusvõimekust meie ettevõtetes paraku napib. Viimasel kümnendil on uurimis-arendustöötajate arv Eesti ettevõtetes olnud küll selges kasvutrendis, eriti viimastel aastatel, kuid jääb siiski tuntavalt alla Euroopa Liidu keskmise.
Kuna umbes 95% Eesti ettevõtetest on mikroettevõtted, siis tegelevad uurimis-arendustööga organisatsioonides eri ametialade kõrgharidusega spetsialistid oma põhitöö kõrvalt. Seega tuleb ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks panustada olemasolevate töötajate uurimis-arendusvõimekuse kasvatamisse. Lisaks vajavad ettevõtted ka toetust, et jõuda eksperimentaalarendusest valmistooteni ja kommertsialiseerimiseni.
Millised on kõrge kasvupotentsiaaliga alad?
OSKA uuringust joonistusid välja mitmed tegevusalad, kus teadmusmahukuse kasvatamine aitaks suure tõenäosusega ka tootlikkust tõsta.
Näiteks valdkonnad, kus juba praegu on nii Euroopa innovatsiooniliidritel kui ka Eestil tootlikkus kõrgem kui muudel tegevusaladel ning hõivatud keskmisest enam uurimis-arendustöötajaid. Need on mitmesugused niššialad sellistes valdkondades nagu elektroonikatööstus, transpordivahendite tootmine, keemia- ja farmaatsiatööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Samas tuleb arvestada, et Euroopa innovatsiooniliidrid (Belgia, Holland, Rootsi, Soome, Taani ja Šveits) on meist oma tootlikkusega ka neis valdkondades juba kaugel ees.
Bio- ja tervisetehnoloogiate alal võib eeldada ülikoolidest lähtuva, mingi konkreetse tehnoloogia kommertsialiseerimiseks loodud n-ö spin-off ettevõtluse hoogustumist. Lisaks võivad biotehnoloogia ja tervisevaldkonnast lähtuvad suunad teiste aladega lõikudes võimendada vajadust eksperimentaalarenduse võimekusega spetsialistide järele ka muudel elualadel (nt e-tervise digilahenduste või materjaliarenduse puhul).
Mootorsõidukite ja muude transpordivahendite tootmine, kus teadmusmahukuse suurenemist veavad peamiselt arendustegevused mehitamata õhusõidukite, meretranspordi ja militaarsõidukite vallas.
Kõrge kasvupotentsiaaliga alad on Eesti vaates ka need, kus teised riigid veel olulist stardikiirendust saavutanud ei ole. Siin võiks Eestis loodud uuenduslikel lahendustel olla potentsiaali laiemale kandepinnale ka globaalselt. Näiteks on teisese toorme ja jäätmete väärindamises teadus- ja arendustöö perspektiivikas nii majanduslikust kui keskkonnahoiu aspektist. Eeldatavasti on tegemist ka soodsa pinnasega iduettevõtetele, sh rahvusvahelise haardega ärivõimalustele.
Puidu keemiline ja mikrobioloogiline töötlemine – tselluloosi tootmine, keemiatööstus. Keemiline väärindamine võiks tulevikus mängida suuremat rolli kohalikel ressurssidel (puit, toit, maapõu, jäätmed) põhinevates väärtusahelates, et anda toorainele ja materjalidele oluliselt kõrgemat väärtust võrreldes mehaanilise töötlemisega.
Kui me oma ettevõtete uurimis-arendustegevusalast võimekust ei kasvata, jääb see kõik realiseerimata potentsiaaliks.
Arvamusartikkel ilmus 22.detsembril 2023 Äripäevas.
