ArtiklidSuurt osa töid ootab ees automatiseerimine. Olemasolev tehnoloogia võimaldab automatiseerida ülesanded, mis võtavad praegu hinnanguliselt poole inimeste tööajast. Pea iga kolmanda töötaja (Eestis 27%), nt õmblusmasina operaatori, põllumajandussaaduste sorteerija, laoametniku või reisiagendi ülesannetest, on enam kui 70% automatiseeritavad.
Samal ajal mõjutab digitaliseerimine ning majanduse areng töökohtade arvu. Prognoositakse, et 2030. aastal on umbes iga kümnes töökoht häid tehnoloogiaoskusi (nt programmeerimine) nõudev ehk n-ö digitaalne töökoht (2017. aastal 7%). Iga uus digitaalne töökoht loob juurde ka töökohti, kus tehnoloogia kasutamise oskused ei ole peamised, nt inimestega suhtlemisega seotud ametid ehk mitte-digitaalseid töökohti. Näiteks kiire automatiseerimise rakendumise puhul prognoositakse majanduskasvu 3,1%, kaoks 27% töökohtadest, uusi digitaalseid töökohti tekiks juurde 9% ning mitte-digitaalseid 24%.
Raportis tuuakse esile, et maailma ühtede digitaliseeritumate riikide seas toob e-riik 9 Põhja-Euroopa riigi seas Eesti avalike teenuste digitaliseerimises esikohale. Äri digitaliseerimises ning internetikasutuses on esikohal Taani. Soomel on kõrgeim skoor inimkapitali oskuste osas. Holland on esikohal asjade interneti võrgu arendamises.
McKinsey (2017) uuringus Shaping the future of work in Europe’s digital front-runners, mille tulemusi esitleti Eestis, analüüsitakse 9 riigi digitaliseerumise protsessi. Vaatluse all olid arendused järgmistes tehisintellekti rakendusvaldkondades: arvutinägemine (computer vision), keelesüntees (natural language processing), masinõppimine (machine learning), robootika (robotics), isejuhtivad sõidukid (autonomous vehicles), virtuaalassistendid (virtual agents).
Erinevaid digitaliseerumise rakendusi Eestis
Arvutinägemine leiab rakendust näotuvastuses, nt Elisa esinduses ID-kaardi taotlemiseks või raamatulaenutamiseks.
Keelesünteesi uurib Tartu Ülikooli keeletehnoloogia uurimisrühm ning arendatakse eestikeelset kõnesünteesi. Rakendusi võib leida mitmeid, nt raamatuid loeb ette Iselugeja, samuti on võimalik kuulata ajalehe Postimees artikleid ning televisioonis subtiitrite ettelugemist kõnesüntesaatori poolt alustati juba 2013.aastast
Masinõppimine on kiiresti kasvavate tehisintellekti rakenduste aluseks, selle võimalusi uurivad ka Eesti teadlased ning rakendavad ettevõtted. Üheks rakenduseks on klienditeeninduse automatiseerimine vestlusrobotite abil (chatbot). Potentsiaal tehniliste abiliste kasutuselevõtmiseks on suur valdkondades, kus on palju andmeid. Näide on olemas ka Eesti pangandusest, kus virtuaalrobot kannab andmeid inimeste esitatud taotlustest panga süsteemidesse.
Isejuhtivate autode arendamine on Eestis aktuaalne valdkond. Näiteks osaleb TalTechi uurimisgrupp konsortsiumis, mille ülesandeks on isejuhtivate busside kompleksteenuse arendamine. Robootika valdkonna õpetamisele pööratakse suurt tähelepanu ka üldhariduskoolides.
Virtuaalassistendid on kasutatavad digiseadmetes (häälkäsklused, internetti ühendatud seadmete sisse- ja väljalülitamine, kaardirakenduste abil tee juhendamine jpm). Praeguseks on kõige laiema levikuga virtuaalassistentide arendajateks Amazon (Alexa), Apple (Siri), Google (Google Assistant) ja Microsoft (Cortana). Konkreetsema suunitlusega assisteerimisülesannete haldamiseks on Eestis loodud tööhaldusprogramm Uku. Inkassonõuete lahendamisega seoses võib aga pöörduda robotjuristi Juura poole.
