Artiklid
INGRID LEPIK, MARE UIBOUPIN
SA Kutsekoda
Ehitus on nii ettevõtete kui ka töötajate arvult üks suuremaid valdkondi, pakkudes tööd igale kümnendale hõivatule Eestis.
Suuremad muutused seotud ehitusinfo digiteerimisega
Ehitussektor on majanduse tsüklilisusele keskmisest tundlikum. Eelmise majandusbuumi ajal töötas praegusega võrreldes sektoris üle 20 000 inimese rohkem, majanduskriisis vähenes nii tellimuste kui ka töökohtade arv keskmisest enam. Kuna tulevikuks on raske täpseid ehitustööde mahte ette näha, on prognoosis lähtutud tööjõuvajaduse püsimisest viimaste aastate tasemel. Ühekordsed suurprojektid (nt Rail Baltic) ei suurenda ehitusekspertide hinnangul püsivalt tööjõuvajadust. Küll aga tuleb sel perioodil ettevõtetel arvestada suurema tööjõu liikuvusega.
Peale ehitusmahtude muutuse mõjutavad tööjõuvajadust üldised arengutrendid. Eesti ehitussektoris on lähiaastate muutused enim seotud ehitusinfo digiteerimise ja karmistuvate regulatsioonidega, mis mõjutavad otsesemalt arhitektide ja insenertehnilise personali tööd. Ehituse kavandamise ja projekteerimistööde osatähtsus tõuseb, samas töökohtade arv seetõttu ei kasva. Uued tehnoloogiad võimaldavad ehitusprojekte kvaliteetsemalt koostada ja ehitusprotsesse tõhusamalt juhtida, millega väheneb tööde ümbertegemise vajadus. Ehituse digiteerimine võimaldab tõsta tööde kvaliteeti peale inseneride ja arhitektide ka teistel ehitamise osapooltel, näiteks geodeetidel, ehitusmasinate ja tööjuhtidel.
Järgmisel kümnel aastal ametikohtade arv sama
Tehnoloogia laialdasem kasutuselevõtt ja ehitusprotsesside tõhusam juhtimine peaksid tulevikus ehitamise tootlikkust tõstma, kuid muutused ja mõju töötajate arvule võtab veel aega. Prognoosi kohaselt lähima kümne aasta jooksul ametikohtade arv ehituses ei muutu, pigem toimuvad muutused töö sisus.
Keerukamate tehnosüsteemide ja liginullenergiahoonete nõude rakendumise tõttu on oodata tagasihoidlikku veetehnika ja hoone tehnosüsteemide inseneride ning lukkseppade ja hooneautomaatika tehnikute töökohtade arvu kasvu. Juurde tekib ka tööjuhtide ametikohti, mis on tingitud ehituse infomudeli kasutuselevõtmisest ja suurenenud järelevalve vajadusest seoses välistööjõu kasutamise ning karmistuvate kvaliteedinõuetega. Vajadus viimistlejate järele mõnevõrra väheneb seoses viimistlustehnoloogiate arengu ning tehases eelviimistletud ehituselementide ja standardsete lahenduste laialdasema kasutamisega. Arhitektide, geodeetide, konstruktsioonide ja katuseehitajate ametikohtade arv jääb samaks. Ehitusmasinate juhtide hõive püsib lähikümnendil stabiilsena, kuid pikemas perspektiivis on oodata tagasihoidlikku vähenemist, kuna masinad võtavad töö järk-järgult inimestelt üle.
Suureneb väljaõppinute puudujääk
Kõrghariduses on ehituse erialadele sisseastujate ja lõpetajate arv viie viimase aasta jooksul vähenenud veerandi võrra, mida on keskmisest enam. Lähiaastatel jääb puudu kolmandik erialase väljaõppega inseneridest. Tööandjad tunnevad puudust rakenduskõrgharidusega spetsialistidest, kes on valmis töötama ehitusobjektil projekti- või objektijuhina, eriti kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest ning veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneridest, kellel pole aga võimalik praegu Eestis rakenduskõrgharidust omandada. Kõrghariduses on ehituse erialadel probleem ka õpingute katkestamine, mille üks põhjusi on õpingute ajal tööle siirdumine. Kuigi õpingutega samal ajal töötamine on hea võimalus praktiliste teadmiste ja oskuste omandamiseks, peaksid tööandjad enam innustama õpingute lõpuleviimist, et töötaja kompetentsus vastaks tööturu ootustele ka tulevikus.
Kui insenerierialad pole noorte seas populaarsed, siis arhitekte lõpetab mõnevõrra rohkem kui töökohtade arv tulevikus. Sise- ja maastikuarhitekte koolitatakse rohkem kui neile on tulevikus erialast tööd pakkuda.
Ehituse erialade lõpetajate arv kutsehariduses ei ole samuti piisav tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks. Ettevõtjate arvates on tegelik oskustöötajate vajadus isegi suurem kui statistiliselt, kuna tegemist on küllaltki voolava töötajaskonnaga ja tööandjatel tuleb pidevalt tegeleda uute töötajate leidmisega. Tööjõunappust süvendab oskustöötajate tööle asumine kõrgema palgatasemega Põhjamaadesse, üha enam palgatakse ehitusse välistööjõudu ka Eestis.
Kuigi ettevõtjad ootavad oskustöötajatelt kutse- või erialast haridust, puudub paljudel töötajatel erialane väljaõpe. Ehituse kvaliteedi tagamiseks ja konkurentsis püsimiseks on vaja pakkuda pidevat ja paindlikku täienduskoolitust erialase väljaõppeta töötajatele. Üks võimalusi oleks pakkuda kompetentside omandamist väiksemate osade kaupa, seda nii taseme- kui ka täiendusõppes.
Töötajate järelkasvu tagamiseks peaksid ehitusettevõtjad, erialaliidud, koolid ja riigiasutused koostöös noortele senisest enam tutvustama ehituse valdkonda ja erialasid, andma selgemat teavet ehituse õppekavadest, õpi- ja karjääriteedest ning motiveerima noori ehituse erialasid õppima. Jätkuvalt tuleb toetada õpetajate ja õppejõudude järelkasvu ning erialase kompetentsuse levikut.
Töötajatel on vaja pidevalt oskusi täiendada
Konkurentsis püsimine ja üleilmsete trendidega kohanemine eeldab muutusi töötajate teadmistes ning oskustes ja mõttemallides. Tehnoloogiliste lahenduste laiem kasutamine projekteerimises ja juhtimises, hoone tehnosüsteemide ning ehitusmasinate juhtimisautomaatikas eeldab töötajatelt paremaid valdkonnaspetsiifilisi IKT-oskusi.
Ehitise elukaares osalejate ülesannete põimumine ning projekti- ja koostööpõhine töökorraldus seab kõrgemad nõudmised töötajate koostöö- ja suhtlemisoskusele, oluline on tervikpildi nägemine ja oma rolli mõistmine ehitusprotsessis. Töötajatel tuleb end pidevalt kursis hoida muutuvate õigusaktide ja ehitustegevusele sätestatud nõuetega.
Juhtivspetsialistidelt oodatakse digitaalse ehitusinfo tulemuslikumat kasutamist ja teadmiste täiendamist koostööd väärtustavate juhtimispõhimõtete vallas. Õppeprotsessis tuleks muutustega kaasas käimiseks kasutada rohkem ajakohaseid õppemeetodeid ning terviklike tööprotsesside keskset õpet üksikute tööoperatsioonide õpetamise asemel. Näiteks kasutada senisest enam projekti- või probleem- ja praktilist väljaõpet, et julgustada õppureid töötama meeskonnas ning tekiks tervikpildi mõistmine tööprotsessidest.
Ehituse jätkusuutliku arengu tagamiseks on oluline tehnoloogiliste lahenduste laialdasem kasutamine ja ehitusprotsessis osalejate tõhusam koostöö ning iga ehituses tegutseva inimese erialane kompetentsus ja tema pakutava teenuse kvaliteet.
PANE TÄHELE!
OSKA ehitusala uuringus analüüsiti tööjõu ja oskuste vajadust hoonete ning rajatiste ehitamises ja arhitekti- ning inseneritegevustes järgmisel kümnel aastal. Tehti ettepanekuid, kuidas viia kutse- ja kõrghariduses pakutav väljaõpe vastavusse tulevikuvajadustega. Tööjõu- ja oskuste vajaduseprognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse-ja kõrghariduses. OSKA uuringuid koostab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Artikkel ilmus ajakirja Ehitaja jaanuari/veebruari 2018 numbris
