Pressiteated
Eesti ehitusmaterjalitööstusel on potentsiaali konkureerida oma innovaatiliste lahendustega Euroopa turul, ent tehnoloogiaoskustega töötajate nappus võib valdkonna arengule takistuseks saada, selgub värskest OSKA uuringust.
Hoone energiatõhususe nõuded kasvatavad vajadust kvaliteetsete, energiatõhusate ja uuenduslike ehitusmaterjalide järele kogu Euroopas. Eesti tootjatele võib konkurentsieelise anda tehnoloogia tark rakendamine, nišitootmine ning osaline üleminek pooltoodete valmistamisele. Põnevaid näiteid meie ettevõtete tooteportfellidest leiab juba praegu: lehtklaasi jäätmetest valmistatud klaasvahtkillustik; nn roheasfalt, kus osa naftabituumenist on asendatud puidust saadud ligniiniga; puhastamata plastikpakenditest plastprofiilid ja ehituselemendid jne.
Uuenev tehnoloogia, rangemaks muutuvad keskkonnanõuded ja kasvavad ootused toodete kvaliteedile esitavad valdkonna töötajatele uued oskusnõuded.
„Tarvis on tugevaid keemia, materjalitehnoloogia ja kestlikkuse teadmisi ja oskusi ning digipädevust, samuti tuleb tunda roheseadustikku, olla valmis pidevalt õppima, kohanema ning koostööd tegema,“ rääkis OSKA uuringujuht Riina Tilk.
Eestis on enam kui 300 ehitusmaterjalitööstuse ettevõtet. Ehitusmaterjalide tootmisega seotud põhikutsealadel on hõivatud 3200 inimest, kellest 9% on välispäritolu. OSKA prognoosi kohaselt jääb valdkonna põhikutsealadel töötavate inimeste koguarv 2033. aastaks samaks, kuid kasvab kõrgharidusega spetsialistide ja väheneb tootmistöötajate arv. Juurde on vaja vähemalt 135 uut insenertehnilise kõrgharidusega spetsialisti, ent prognoositav koolituspakkumine katab sellest vaid umbes kaks kolmandikku (90 inimest).
„Kui valdkond ei suuda tootmise, arenduse ja protsesside juhtimise võtmerollidesse kvalifitseeritud järelkasvu piisavalt kiiresti kasvatada, võib valdkonna üldine areng oluliselt pidurduda,“ tõdes Tilk.
Inseneridest on terav puudus üle kogu majanduse, mistõttu on OSKA hinnangul vaja jätkata noortes huvi kasvatamisega reaalainete ja tehnikaerialade vastu. Populariseerimise kõrval tuleb senisest süsteemsemalt tähelepanu pöörata ka tehnilistel erialadel õpingute katkestamise vähendamisele. Üliõpilaste õpimotivatsiooni hoidmisel on oluline roll nii kõrgkoolidel kui ka ettevõtetel, nt tugitegevuste, praktikavõimaluste ja mentorluse pakkumisel.
Ettevõtete panus väljaõppesse on suur
Teine kogu tööstust, sh ehitusmaterjalitööstust puudutav murekoht on laiapõhjaliste tehniliste oskustega kutseharidusega töötajate puudujääk. Ehitusmaterjalide tootmise valdkond vajab järgmisel kümnendil 400 uut kutseharidusega spetsialisti – peamiselt pensionile jääjate asendamiseks. Tasemeõppest neid piisavalt ei lisandu.
Ehitusmaterjalide tootmise spetsiifiline kutseõpe Eestis puudub. Kõige rohkem tuleb valdkonda tööle kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala lõpetajaid, kuid valdkonnas on ka suur üldharidusega töötajate osakaal, mis tähendab, et ettevõtted peavad töötajaid välja õpetama töökohal.
OSKA analüütiku Elin-Külliki Kruusmaa sõnul on tööandjad valmis vajalikke erioskusi ettevõttesisese väljaõppe kaudu pakkuma, kuid see eeldab, et õppijatel oleksid olemas tehnilised baasteadmised ning valmisolek tööprotsesside eripärasid kohapeal omandada. „Tehniliste baasteadmisteta inimese ettevõttesisene välja õpetamine võib osutuda väga ajamahukaks,“ tõdes Kruusmaa.
Kuna tehniliste erialade spetsialistide järele on suur nõudlus ka teistes tööstusvaldkondades, tuleks OSKA hinnangul erialadel, nagu mehaanika, automaatika, mehhatroonika ja elektroonika vastuvõttu kutseharidusõppes suurendada.
Kruusmaa märkis, et vajalike teadmiste ja oskustega tööjõu puudust ei saa lahendada siiski vaid tasemeõppega – tuleb investeerida ka tootmise tõhustamisse, olemasoleva tööjõu ümber- ja täiendusõppesse, sh praktikapõhisesse õppekoostöösse ning nii mikrokvalifikatsiooni- kui ka mikrokraadiõppe toetamisse.
Näiteks võiks oskustööjõu puuduse leevendamiseks tööandjate ja kutseõppeasutuste koostöös välja töötada nn tootmisõppe – mikrokvalifikatsiooniõppe, mis annaks alusteadmised ja praktilised oskused töötamiseks eri tööstusvaldkondades. Selline õpe võimaldaks kiiremat ja sujuvamat tööle asumist ning toetaks tööstusvaldkonna ettevõtteid laiemalt.
Tutvu uuringuga: „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitusmaterjalitööstus“
Loe oskuste ja ametite kohta lähemalt Oskuste Kompassis.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
