ArtiklidHiljuti avaldatud Euroopa tööjõu ja oskuste uuringu tulemused toovad esile, et töötajate oskused ja tööturu vajadused ei sobi omavahel kokku. Euroopa kümnest tööandjast neljal on raskusi sobivate oskustega töötajate leidmisel. Teisalt tunneb neli töötajat kümnest, et nende oskused on alakasutatud.
Oskuste vajadust muudavad masinõppimine, suurandmete analüüs, asjade internet ning robotid. Umbes 85% EL töökohtadest vajab vähemalt algtasemel digitaalseid oskusi. Uuringu järgi on aastaks 2025 pea pooltel töökohtadel edukaks töötamiseks vajalik kõrgharidus. Samas ei pruugi haridustase alati peegeldada inimese reaalseid oskusi. Uuringud näitavad, et kuigi vanemate (vanuses 55+) töötajate kvalifikatsioonitase on mõnel juhul alla töökohal soovitust, on neil siiski olemas kõik tööks vajalikud oskused.
Tuleviku tööturul on võtmetähtsusega inimeste valmisolek õppimiseks, ometi on uuringu andmetel mõnes sektoris märkimisväärne osa töötajaid, kes ei taju vajadust oma ametikohal midagi uut õppida, nt teeninduses 1/3 ja transpordis 1/4. IKT- ning finantssektoris on aga inimesi, kes ei tunneta õppimisvajadust vaid vastavalt 17% ja 15%. Oskuste arendamine ning uute kompetentside omandamine on üldiselt raskem madalama kvalifikatsiooniga inimeste jaoks.
Tehnoloogilised oskused vananevad kiiresti, Euroopas mõjutab see 10% töötajatest. Suurim oskuste vananemise risk on Eesti (23%), Sloveenia (21%) ning Tšehhi (19%) töötajatel. Oskuste profiili muutumist tunnetavad enim IKT, tervishoiu, juhtimise ning insenerivaldkonnaga seotud töötajad.
Digitaalseid oskusi jääb puudu 40% Eesti töötajatest, Euroopas keskmiselt igal viiendal töötajal. See võib avalduda nii algtasemel digipädevuste puudujäägis kui keeruliste IKT-ametitega seotud spetsiifiliste oskuste täiendamise vajaduses. Tööandjad peavad väga vajalikuks üldoskuste, nagu ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus, õpi-, keele-, koostöö-, IKT kasutamise ja arvutusoskus, arendamist kutsehariduses. Oskuste parema vastavuseni aitab jõuda tõhus karjäärinõustamine, tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosidest lähtumine, töö- ja äriseadusandluse paindlikumaks muutmine, väikefirmade juhtimiskvaliteedi parandamine, paremate sotsiaalsete tugisüsteemide loomine töötajatele ning läbimõeldum talendipoliitika.
CEDEFOPi Euroopa tööjõu ja oskuste uuringuga (ESJS) koguti 2014. aastal infot 49 000 EL-i liikmesriigi töötajalt nende olemasolevate ning tööturul nõutavate oskuste kohta. CEDEFOP ehk Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus aitab kaasa Euroopa kutsehariduse arendamisele kvaliteetsete võrdlevate analüüside, teadusuuringute ning võrgustike loomise abil. Samuti toetab EL liikmesriike tööjõu ja oskuste seire süsteemide analüüsimisel ning teeb ettepanekuid nende arendamiseks. Osade CEDEFOPi kutseharidust puudutavate materjalidega on võimalik tutvuda ka eesti keeles.
