ArtiklidUuring tõi välja, et Eesti hariduse suurimaks väljakutseks on õpetajate järelkasvu kindlustamine. Aineõpetajaks õppijaid on vähem kui tarvis vanusest tingitud asendusvajaduse katmiseks tulevikus, puudu jääb eelkõige loodusteaduslike ainete ja matemaatika õpetajatest.
Täna avalikustatud OSKA hariduse ja teaduse uuring näitab, et lasteaia- ja klassiõpetajaks õppijaid on piisavalt, kuid puudust tuntakse aineõpetajatest ja tugispetsialistest.
Uuringust tuli esile, et piirkonniti on puuduolevate ainetõpetajate osakaal erineb. Kui Tallinnas ja Tartus napib eelkõige füüsika, geograafia ja tehnoloogia ainete õpetajaid, siis Pärnu linnas on puudu muusika-, füüsika-, ajaloo- ja prantsuse keele õpetajatest, Narvas aga ühiskonnaõpetuse, ajaloo ja tehnoloogia õpetajatest.
Lisaks toodi uuringus välja, et iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja on vähemalt 60-aastane.
Õpetajate järelkasvu tagamine on olnud küll viimastel aastatel erinevate osapoolte teravdatud tähelepanu all, kuid uuringu tulemustele tuginedes saab edaspidi sihipärasemalt lahendusi leida.
«Õpetajaameti väärtustamine on esmatähtis, ühise mure kõrval näeme ka rõõmustavaid tulemusi: küsitlused näitavad, et õpetajate rahulolu oma tööga kasvab, noori õpetajaid tuleb juurde ja huvi õpetajakoolituse erialade vastu kasvab,» sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps uuringutulemusi kommenteerides.
OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul tasub loodusainete ja matemaatikaõpetaja elukutset valida, sest tulevikus erialast tööd jagub. «Aastani 2025 kasvab 7. kuni 9. klasside õpilaste arv ning vanuse tõttu vajavad asendamist 20 protsenti praegustest tublidest loodusainete ja matemaatikaõpetajatest,» ütles Mets ja lisas, et praegu lõpetab aga aineõpetaja eriala kolmandiku võrra vähem inimesi kui vaja.
Hariduse ja teaduse valdkonnas on hõivatud 65 000 inimest ehk 10 protsenti kõigist töötajatest: 29 300 õpetavad, 2100 pakuvad hariduse tugiteenuseid, 2200 juhivad, 7500 tegelevad noorsootööga, 6850 teaduse ja arendusega.
Mis on OSKA?
OSKA analüüsib Eesti tööjõuvajaduse muutust, tööturul toimuvaid arenguid ja neid mõjutavate trende lähima kümne aasta vaates.
Kogu majandus on jagatud 24 OSKA valdkonnaks. Igal aastal analüüsitakse ja tehakse ettepanekuid tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks ühitamiseks viies-kuues OSKA valdkonnas. Nii saab viie aastaga ring peale kõikidele ametikohtadele kõigil elualadel Eesti ühiskonnas.
Analüüsitavate valdkondade järjestuse kinnitab OSKA koordinatsioonikogu kord aastas. Pärast uuringu valmimist hoiab valdkondlik eksperdikogu silma peal tehtud ettepanekute täitmisel.
https://www.postimees.ee/6272146/graafikud-eesti-hariduse-suurim-valjakutse-on-opetajate-nappus
