ArtiklidLiiklusõnnetuste peamiseks põhjustajaks on inimene, kusjuures probleemid tulenevad sageli ebaõigest kiirusevalikust. Juhti abistavad tehnoloogiad võiksid liiklusõnnetusi vähendada, kuid juhi kõrvaltegevustesse (nt telefoni kasutamine sõnumite saatmiseks) süvenemine võib kaasa tuua vastupidiseid tagajärgi. Ka Eesti liikluskultuuri iseloomustab inimeste kalduvus roolis olles nutiseadmeid kasutada ning see toob kaasa kasvavad sõidukindlustuse kahjud, näitab PZU Kindlustuse statistika.
McKinsey artiklis tuuakse välja, et juhiabisüsteemide ning autonoomsete sõidukite kasutamine võib sajandi keskpaigaks (u aastaks 2050) raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste osa oluliselt langetada, hinnanguliselt kuni 90% ning vastavatelt tervishoiukuludelt oleks võimalik kokku hoida 190 miljardit dollarit.
Statista andmetel on aga isejuhtivate autodega toimunud liiklusõnnetused suurendanud inimeste skeptilisust nende turvalisuse osas. Pärast Tesla ja Uber´i isejuhtivate autodega toimunud inimohvritega õnnetusi ütlesid pooled küsitlusele vastanud, et isejuhtivad sõidukid on vähem ohutud kui inimjuhiga sõidukid. Samas peab ligi kolmandik vastanuist isejuhtivaid autosid siiski turvalisemaks kui inimese juhitud sõidukeid. Inimestele valmistab isejuhtivate sõidukitega seoses enim muret ohutus ning kontrollist loobumine ja masina usaldamine liikluses.
Eestis on liiklusõnnetused 1990ndate aastate algusest saadik aasta-aastalt vähenenud. Liikluses hukkunute arvu poolest miljoni elaniku kohta, oli Eesti 2017. aastal Euroopa riikide seas kuuendal kohal.
