Uudised
Tänapäeva elukestval õppijal ja karjääripöörete tegijal on ootus omandada ärihariduse oskusi palju mitmekesisemalt ning magistriõppe tasemel võiks see olla osaliselt tasuline, kirjutavad OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Kuigi ärindushariduse lõpetajate arv on võrreldes 2000. aastatega vähenenud, õpib neid siiski mõnevõrra rohkem, kui neile tööturu tulevikku arvestades otsest rakendust jagub. Tööandjate hinnangul piisaks, kui ärindusõppe valib umbes 10% rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõpingutega alustajatest. Viimastel aastatel on õppureid olnud aga 16–18%.
Ärindus, haldus ning majandusteadus on juba aastakümneid olnud õppima asujate seas populaarne valik. Paljudel majanduse ja ärinduse õppekavadel on keskmisest märksa suuremad sisseastumiskonkursid nii kutse- kui ka kõrgharidusõppes. Populaarsemad valdkonnad on olnud läbi aastate finantsjuhtimine, majandusarvestus, turundus ja personalijuhtimine. Ärinduse ja halduse lõpetajate värbajad on saanud tööle kandideerinuid valida.
Rohkelt lõpetajaid ei ole siiski ühtviisi kõigil erialadel, puudu on spetsiifilistest oskustest ja spetsialistidest, näiteks andmeanalüüsi, majandus-, finants- ja ärianalüüsi, rahvusvahelise ostu ja müügi, tarneahela juhtimise või arvestussüsteemide arenduse alal.
Kõrghariduses vähenes ärindust, haldust või majandusteadust õppijate arv märgatavalt kümmekond aastat tagasi, kui uksed sulgesid paljud äriharidusele keskendunud väikekõrgkoolid ning kõrghariduse andmist ka riiklikult korrastati. Kui 20 aasta eest valis ärindusõppe iga neljas kõrgkooli sisseastunu, siis viimastel aastatel 16–18%. Vähenemine toimus peamiselt rakenduskõrghariduses ja bakalaureuseõppes, seevastu magistriõpe ja kutseõpe kasvasid.
Ärindus ja haldus on jätkuvalt teistest õppesuundadest populaarsemad. Kutseõppes on ärinduse ja halduse erialade osakaal kogu vastuvõtust 11%. Õppimisvõimalused on endiselt mitmekesised – 2019./2020. õppeaastal anti ärindusõpet üheksas kõrgkoolis 61 õppekaval ja 11 kutsekoolis 25 õppekaval. Kvaliteetset tasemeõpet pakuvad ka erakõrgkoolid – Estonian Business School ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.
Tuleviku töövõimaluste ja lõpetajate arvu suhe ärinduse ja halduse õppekavarühmades on viimastel aastatel liikunud tasakaalule lähemale. Massiline ärindus- ja haldusõpe oli mõnekümne aasta eest loomulik ajastu märk, kuna üles oli vaja ehitada kaasaegne ettevõtlus ja riigihaldus. Aastatega on nendel erialadel omandanud hariduse suur hulk Eesti inimesi, kuid majanduse ja ühiskonna vajadused on arenenud edasi. Digitaliseerimine, automatiseerimine, muutused töökorralduses ja organisatsioonikultuuris on juba viinud ning kaotavad lähitulevikus mitmeid töökohti ja ülesandeid, mida täitsid ärinduse bakalaureusekraadi, rakenduskõrg- või kutsehariduse omandanud.
Magistriõpe võiks osaliselt olla tasuline
Ärinduse magistriõpe toimib sageli täienduskoolitusena juba töötavatele inimestele. Sellised õppijad on üldjuhul suutelised ka ise oma õpingute eest maksma. Majanduse ja ärinduse tasemeõpet pakuvad edukalt ka erakoolitusasutused ning suur osa õppijaid maksab juba praegu oma hariduse eest ise. Kui kümme aastat tagasi õppis ligi 90% ärindusüliõpilastest tasulisel õppekohal, siis 2019./2020. õppeaastal 41%. Tasulistel õppekohtadel õpib ka päris suur hulk välisüliõpilastest.
Tasuta õppekohtade arv on aga ärinduse kõrgharidusõppes kümne aastaga kasvanud kaks korda. Seega võiks kõrghariduse ebapiisava riikliku rahastuse tingimusi silmas pidades kaaluda avalik-õiguslikes ülikoolides ärindushariduse tasuta magistriõppe asendamist tasuliste õppekohtadega.
Välistudengite suur osakaal võib probleemiks osutuda
Ärinduserialad on välistudengite seas vaieldamatult populaarsed. Ingliskeelsetele ärinduse õppekavadele vastu võetud üliõpilaste arv on kümne aastaga kasvanud kümnekordseks. Kui rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes oli 2019./2020. õppeaastal välisüliõpilasi 21%, siis magistriõppes on nende osakaal kasvanud 3%-lt 33%-le. Venekeelset õpet on aga oluliselt vähemaks jäänud.
Enamikul juhtudel ei ole välisüliõpilaste domineerimine ärinduserialadel probleem, kuna on olemas kas sarnaseid oskusi pakkuvad eestikeelsed õppekavad või ongi õppekava loodud spetsiifiliselt Eesti eripädevuse, näiteks e-valitsemise, müümiseks välisriikidesse. Kuna aga suurem osa välisüliõpilasi Eestisse tööle ei jää, võib Eesti üliõpilaste kõrvale jäämine probleemiks osutuda spetsiifilistel erialadel, kus töötajaid napib. Näiteks Tartu Ülikooli matemaatilise majandusteaduse magistriõppes õpivad vaid üksikud kohalikud üliõpilased, ehkki majandusteadusliku andmeanalüüsi ja modelleerimise oskused on tööturul väga nõutud.
Kasvanud on tähtsus teise haridusena
Juhtide üldlevinud ja eelistatud haridusteeks on valdavalt asjaomase valdkonna kõrgharidus. Tüüpiline on see, et tööandjate poolt hinnatud juhid kasvavad välja valdkonna seest. Tähtis on mõista valdkonda, tunda konkreetse majandussektori eripärasid ja saada aru organisatsioonide tööprotsessidest. Näiteks metalli- ja masinatöösturite hinnangul annab inseneriharidus juhtidele selge eelise konkurentide ees. Juhina töötamine eeldab muidugi piisava pikkusega töökogemust, aga juhtimisoskusi ja ärindusteadmisi arendatakse enamasti täienduskoolitustel ning ärinduse ja halduse õppesuuna tasemeõppes. Juhtide hulgas on populaarsed erinevad magistriprogrammid, väikeettevõtjatele sobivaid enesetäiendamisvõimalusi pakuvad ka ärinduse kutseõppekavad, nt ärikorralduse spetsialisti ja väikeettevõtja õpe.
Kuigi jätkuvalt vajavad organisatsioonid ka klassikaliste ärindusametite esindajad, nagu raamatupidajad ja finantsspetsialistid, personalitöötajad, ostu- ja müügispetsialistid, siis teadmisi ettevõtlusest või haldusest on tarvis palju laiemal ringil töötajatest. Seda eelkõige täiendavalt omandatud teadmiste-oskustena kas põhieriala õppimise käigus, täienduskoolitustel, magistriõppes, lühema kutseõppena või ka nanokraadidena.
Ühelt poolt on ärindus- ja ettevõtlusalaste kompetentside vajadus seotud mikro- ja väikeettevõtete suure osakaaluga Eestis – väikses organisatsioonis või iseendale tööandjaks olles on ärindus- ja ettevõtlusalased teadmised ja oskused edukaks toimimiseks kriitilise tähtsusega. Teiselt poolt kirjeldavad ka suurte organisatsioonide juhid ja personalijuhid järjest enam, et töötajatelt oodatakse ettevõtte ärivaldkonna mõistmist, paremat finantskirjaoskust, suure pildi nägemise oskust ning arusaamist oma rollist ja panusest ettevõtte üldises käekäigus.
Ärinduse ja halduse kutseõpe on viimasel kümnendil kujunenud üha enam täiskasvanute õppeks, kus üle 60% õppijatest on enam kui 25aastased ja 13% neist on vähemalt 40aastased. Kümne aastaga on kõigi vanuserühmade osatähtsus alates 25. eluaastast kasvanud kaks-kolm korda. Kõrghariduses on ärindusüliõpilaste vanus keskmise sarnane, aga üle 35aastasi on mõne protsendi võrra enam (20 vs. 17%). Samuti on täiskasvanute täienduskoolituse võrdluses just ettevõtluse ja juhtimise koolitused õppijate arvult kõige populaarsemad – 2018. aastal osales neil ligi 26 600 õppijat.
Täiskasvanud õppijad soovivad üha enam omandada teadmisi ja oskusi lühiajaliste ja konkreetsetele teemadele keskenduvate õpiampsudena. Soovitakse omandada või täiendada ärindusteadmisi pigem järk-järgult. Eelistatakse paindlikku õpet – õhtusel ajal toimuvat või sessioonõpet. Vajadus ärindushariduse järele ei ole kadunud, kuid tänapäeva elukestva õppija ning elu jooksul karjääripöörete tegija ootus on neid oskusi omandada klassikalise tasemeõppega võrreldes palju mitmekesisemalt, paindlikumalt ning konkreetsemate õpiampsudena.
Artikkel on koostatud OSKA ärindushariduse analüüsi põhjal. Analüüsiga saab tutvuda siin.
Artikkel avaldati Äripäeva veebis
