Kas põllumajanduse jaoks koolitatakse piisavalt spetsialiste?

Põllumajandusse tuleb täpselt nii palju juhte kui vaja, kuid oskustöölisi on puudu, selgus selle kohta tehtud uuringust. Näiteks aednikke koolitatakse vajadustest rohkem, kuid enamik neist ei jõua aianditesse.
Eeldatavasti väheneb aastaks 2024 põllumajanduses lihtsama oskustöö tegijate, näiteks taime- ja loomakasvatajate ametikohtade hulk. Kasvab aga taimekasvatus-, loomakasvatus- ning vesiviljelusspetsialistide arv. Ka loomaarstide ning tootmistehnika spetsialistide hõivet ootab kasv.

Vastuoluline aiandus

Tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi (OSKA) vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul katab põllumajanduse erialade lõpetajate arv tulevikutööjõuvajaduse. “Tööjõuvajadusest enam koolitatakse aednikke, ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust,” selgitab Siim Krusell. “Ilmselt rakendavad paljud oma oskusi enda tarbeks.”

Juhani Puukooli tegevjuht Ivar Lepmets kinnitab, et keeruline on leida aiandusharidusega inimesi. “Räpina koolist tuleb neid päris palju, kuid paljud on õppinud vaid kodumajapidamise tarbeks,” tõdeb ta, lisades, et nemad õpetavad oma töötajad kohapeal välja.

Lepmets arvab, et üks põhjus, miks noored ei taha põllumajanduserialadele minna, on kuvand, et seal on raske töö. “Selleks et oleks fanatismi ja silm säraks, tuleks lastega koos juba maast madalast midagi külvata ja kasvatada,” arvab ta. “Noortele tuleb selgeks teha, et see on lahe – muud väljapääsu ma ei näe.”

Lisaks uute inimeste koolitamisele vajavad täienduskoolitust olemasolevad. Arvestama peab ka sellega, et põllumajanduses on töötajate keskmine vanus üpris kõrge ja pensionile jääjate asemele on vaja uusi.

Täiskasvanud õpivad

Aasta põllumees Margus Muld ütleb, et kui mõni vanem spetsialist läheks pensionile, oleks väga keeruline näiteks uut agronoomi või loomaarsti palgata. “Valmis spetsialisti on raske leida. Püüame inimesi kohapeal välja õpetada,” märgib ta. “Saadame inimesi koolitustele ja kursustele, näiteks Ameerikasse.”

Muld on seda meelt, et ülikoolist tulnud spetsialisti otsimise asemel tasub ettevõttel otsida sobivate isikuomadustega inimene, kes siis oma kulu ja kirjadega välja koolitada. “Kui õppimise kõrvalt saab õpitut kohe ka praktikasse rakendada, siis see on palju mõjusam,” arvab ta.

“Spetsialistide vajaduse kasvu mõjutavad eelkõige tulevikutrendid nagu tehnoloogia areng,” selgitab Krusell. “Kasvavad nõuded spetsialistide oskustele, rohkem on vaja kasutada teaduspõhist lähenemist, efektiivsust tõstvat tehnoloogiat jne.”

Kõrgkooli astujaid vähem

Lähitulevikus on oodata kõrgharidusega lõpetajate arvu kahanemist, kuna märkimisväärselt on vähenenud vastuvõetute arv.

Maaülikooli õppekorralduse peaspetsialisti Eda Aitseni sõnul on sisseastujate arv langustrendis. Põllumajanduserialad ei ole siin erand. Vähenenud on nii õppekohtade, kandidaatide kui ka õppima tulijate arv.

“Rõõmustav on näha stabiilset huvi aianduse vastu,” ütleb ta. “Kalakasvatuse õppekava on veel nii uus, et põhjapanevast huvist või huvipuudusest rääkida ei saa, ent tulevasi taime- ja loomakasvatajaid tuleb õppima vähem kui viis aastat tagasi.”

Loomaarstiks õppijate arv kasvab, kuid see tuleb välisüliõpilaste arvelt. Veterinaariatudengeid, kes Eestis farmidesse tööle läheks, on vähem.

Kui kõrghariduses on vastuvõetute arv langenud 20 protsenti, siis kutsehariduses on see tõusnud 11 protsenti. Selle põhjuseks on täiskasvanud õppijate arv, mitte valdkonna kutseõppe populaarsuse kasv noorte seas.

“Täiskasvanud õppijate arv on kasvanud põllumajanduse ja loomakasvatuse erialadel,” sedastab Krusell.

Igal aastal oleks põllumajandusse ja kalandusse juurde vaja üle kahesaja oskustöötaja. Lisaks on vajadus ca 60 juhi või spetsialisti järele aastas. Lähiaastate koolilõpetajate prognoos näitab juhtide ja spetsialistide kohta seda, et tööjõuvajadus ja koolituspakkumine on tasakaalus.

Uuringus rõhutatakse, et põllumajanduse ja kalanduse oskustöötajate puhul viib tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalust välja aednike ja maastikuehitajate tööjõuvajadusest suurem koolituspakkumine. Muudel juhtudel on tööjõuvajadus ning koolituspakkumine tasakaalus.

“Kindlalt võib väita, et õpinguid alustavate noorte arvu vähenemine seab põllumajanduse, kalanduse ning toidutööstuse ettevõtted olukorda, kus nad peavad üha rohkem otsima uut tööjõudu mujalt kui kooli lõpetavate noorte seast,” tõdetakse uuringus.

OSKA UURING

• Põllumajanduses ja kalanduses kasvab taimekasvatusspetsialistide, loomakasvatus- ning vesiviljelusspetsialistide arv.
• Loomaarstide ning tootmistehnika inseneride hõive kasvab.
• Väheneb vajadus lihtsamat oskustööd tegevate taime- ja loomakasvatajate järele.
• Oskustöötajate koolitus on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisav, v.a aednike põhikutsealadel, kus erialast väljaõpet pakutakse rohkem kui tööturul vaja.
• Kutsehariduses õpib põllumajanduserialadel palju täiskasvanuid.
• Õpinguid alustavate noorte arvu vähenemine sunnib põllumajanduse ning toidutööstuse ettevõtteid otsima uut tööjõudu mujalt kui kooli lõpetavate noorte seast.
• OSKA uuringute tegemist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/kas-pollumajanduse-jaoks-koolitatakse-piisavalt-spetsialiste?id=80952221