Kasvab vajadus transpordi ja logistika juhtide ja tippspetsialistide järele

ANNELI LEEMET, TERJE KAELEP,

SA Kutsekoda

Transpordis, logistikas, mootorsõidukite remondis ja hoolduses töötab iga kümnes inimene Eestis. Tehnoloogia areng, uued turule pürgijad, innovaatilised ärimudelid ning teisenevad tarbijaootused toovad tulevikus nii täiendavaid võimalusi kui ka väljakutseid.

Järgmise kümne aasta jooksul väheneb transpordi, logistika, mootorsõidukite remondi ja hoolduse tööjõuvajadus umbes 3%. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi hõive koondumine suurematesse ettevõtetesse ja investeeringud kaasaegsesse seadmeparki vähendavad tööjõuvajadust selles valdkonnas 8%. Võrreldes praegusega kasvab vaid diagnostikute ametikohtade arv.

Transpordis ja logistikas väheneb eeskätt oskus-ja administratiivtöötajate ametikohtade arv, nt lao-ja postitöötajad, transpordikorraldajaid, prognoosiperioodi kahel viimasel aastal ka mootorsõidukite juhid.

Nende kutsealade tulevikku kujundavad esmajärjekorras märkimisväärsed muutused töökorralduses, tööprotsessi täielik või osaline automatiseerimise ja standardiseeritud digilahenduste kasutuselevõtt, mida tõukab tagant nii sobiva tööjõu puudus kui ka teravnev globaalne konkurents ja surve efektiivsusele.

Kümne aasta perspektiivis on kasvava tööjõuvajadusega pigem väikesearvulised spetsialistide kutsealad, nt piloodid, lennujuhid, kõrgema kvalifikatsiooniga laevapere liikmed. Eksperdid prognoosivad kasvavat nõudlust ka logistika ja transpordi juhtide ning tippspetsialistide järele seoses teenuste kogumahu kasvu ja süveneva spetsialiseerumisega.

Mootorsõidukite ja keretõõde tehnikuid koolitatakse liiga palju

Transpordis, logistikas, mootorsõidukite remondis ja hoolduses vajatakse ligikaudu 1300 uut töötajat aastas. Valdkonna erialade lõpetajate arv kutse-ja kõrghariduses selle vajaduse katab. Ametialade kaupa ei ole aga töötajate vajadus ja lõpetajate arvud tasakaalus.

Puudu jääb nii transpordi ja logistika oskustöötajaid kui juhte ja tippspetsialiste. Kutsehariduses koolitatakse aga liiga palju uusi töötajaid transpordikorraldajateks ning noorte seas populaarsetel autotehnika erialadel. Sellele vaatamata on ettevõtjate hinnangul keeruline leida sobivat tööjõudu veoauto-, bussi-ja liikurmasinatehnikute ametikohtade täitmiseks, nagu ka veoauto-ja bussijuhtideks. Need alad ei ole noorte hulgas soositud töö iseloomu ja töötingimuste tõttu.

Paljusid spetsialiste koolitavad ettevõtted ise

Transpordis ja logistikas on ka võrdlemisi palju selliseid kutsealasid, mida kutse-ja kõrghariduses Eestis ei õpetata ja kus tööandjad ise koolitavad tööjõudu vastavalt konkreetse ettevõtte vajadustele, nt raudteetranspordiga seotud töötajad, postitöötajad, tõsteseadmete operaatorid.

Sellise süsteemi eelis on paindlikkus -väljaõppe saab korraldada konkreetse ettevõtte spetsiifikat ja vajadusi silmas pidades. Siiski nägid eksperdid vajadust alustada ostuspetsialistide ning dokkerite koolitamist kutsehariduses, kus praegu erialane väljaõpe puudub.

Tehnoloogilised muudatused tõstavad ootusi töötajate oskustele

Omandatud oskuste eluiga on järjest lühem, mistõttu tuleb töötajatel end pidevalt täiendada – nt mootorsõidukite margikoolitused, ettevõtetes kasutusel oleva äri- või logistikatarkvara koolitused. Muutustega kaasas käimise eelduseks on aga tugev erialane baasharidusjaüldoskused.

Paljude ametite jaoks muutuvad tulevikus oluliseks uued oskused, mille vajalikkust veel ei tunnetata. Ametites, mis traditsiooniliselt on eeldanud vaid tehnilisi oskusi, on vaja tugevaid suhtlemisoskusi ja vastupidi.

Prognoosi koostanud eksperdid rõhutasid erinevate teadmiste ja oskuste integreerimise vajadust ja väljaõppe mitmekesisust. Oodatakse, et töötajad on vajadusel valmis täitma ettevõttes erinevaid tööülesandeid, kohanema muutuvate olude ja uute tehnoloogiatega, käitlema erinevat tüüpi kaupu ja materjale.

Piirid valdkonnaspetsiifiliste tehniliste ja IKT-oskuste vahel muutuvad järjest hägusemaks, nt autoelektroonika puhul on juba kohati raske öelda, milline osa teadmistest ja oskustest on valdkonna keskne tehniline ja milline osa IKT-alane. Ka logistikas kasvab IKT-põhiste tööprotsesside ja tehnoloogia rakendamine, kuid IT-oskuste napp tase takistab ettevõtetel sobivate töötajate palkamist.

Konkurentsis püsimine eeldab ettevõtetelt suurandmete analüüsi võimekust, andmetel põhinevate teenuste loomist ja juhtimist. Juhtidelt ja tippspetsialistidelt oodatakse üha enam suurandmete analüüsile tuginevat arendusvõimekust, infosüsteemide juhtimist ning logistikaprotsesside optimeerimist.

Klientide ootused mootorsõidukite remondi ja hoolduse üha kiiremale teenindusele toovad ekspertide sõnul kaasa vajaduse töötajatel arendada efektiivselt töötamise oskust ning meeskonnatöö-ja suhtlemisoskusi.

Kasvavad nõudmised töötajate oskustele toovad esile juba üldhariduses saadud heade baasteadmiste tähtsuse loodus-, tehnika-ja täppisteaduste ainetes ja keeltes, mis tagavad kohanemisvõime ja aitavad tulevikus kiirelt arenevas töökeskkonnas edukalt toime tulla.

Artikkel ilmus Äripäeva 2018. aasta veebruarikuu Logitika väljaandes