Kuigi koostöö kultuuri ja loometegevuse erialasid õpetavate kutse- ja kõrgkoolide ning ettevõtjate vahel on tihenenud, võiksid tööandjate teadmised valdkonna spetsialistide väljaõppest ja erialaoskustest olla paremad. Vaja on veelgi tihedamat koostööd ning teavitustegevusega jätkamist, selgus OSKA seireanalüüsist.
Kultuuri ja loometegevuse valdkonna üheks kitsaskohaks on olnud ebapiisav koostöö erialasid õpetavate koolide ja ettevõtjate vahel, mistõttu on kannatanud õppurite praktika kvaliteet ja omandatavad praktilised oskused. Vähese kokkupuute tõttu ei tea tööandjad kõikide õpetatavate erialade sisu ja lõpetajate tööle rakendamise võimalusi, märgiti OSKA 2019. aasta lõpus valminud uuringus, kus analüüsiti sõna ja keele, turunduse ja kommunikatsiooni, disaini ja kunsti, trükitööstuse ning audiovisuaalvaldkonna tööjõu ja -oskuste vajadust.
Käesoleva aasta alguses toimunud uuringu seireseminaril tõdesid koolide ja tööandjate esindajad, et koostöö on paranenud, kuid nii ettevõtjate kui laiema üldsuse teadlikkuse tõstmisega tuleb jätkata.
Teenusedisainist võiks saada rohkem kasu
Disaini kasutusvõimaluste tutvustamisega on erialaliidud koroonapiirangutele vaatamata viimastel aastatel aktiivselt tegelenud.
Eriala tutvustamiseks toimuvad näitused, seminarid, Eesti Disainiauhinna konkurss, ilmuvad artiklid disaini rakendamise tutvustamiseks. Käivitatud on seminaride sari Disainijutud (disaini populariseerimiseks) ja Kuidas? (ringmajanduse ja -disaini tutvustamiseks).
Koostöö erialasid õpetavate kutse- ja kõrgkoolide ning tööandjate vahel on paranenud: ühisprojektid toimuvad, diplomitöid tehakse sageli koos mõne organisatsiooni või ettevõttega, praktikamooduleid sooritatakse reaalses töökeskkonnas.
Samas tõdeti, et kooli-ettevõtte koostöövorm eeldab organisatsioonilt ajalist ressurssi: vaja on üliõpilaste tegevust läbi semestri jälgida ja tagasisidestada. Mõnigi kord ei ole see ettevõtetel õnnestunud ning neid, kes oleks valmis praktikante vastu võtma, pole alati kerge leida. Märgiti, et suurettevõtetes ja avaliku sektori organisatsioonides on teadlikkus teenusedisainist suurem ja seetõttu tudengitel seal praktiseerimine ka kergem.
Trükitööstuse ametid vajavad tutvustamist
Trükitööstuse alavaldkonna kitsaskohana toodi OSKA uuringus välja, et selle eriala ametid on vähetuntud. Ettepanek oli valdkonna kuvandit ja tuntust ühiskonnas läbi kampaaniate tõsta.
Vahepealsetel aastatel on seda ka tehtud: korraldatud on sotsiaalmeedia sündmusi, antud välja trükitööstust tutvustav ajakiri Trükitud Eestis, tehtud Tallinna Polütenikumi ja trükitööstusettevõtete vastastikuseid külastusi trükitööstuse tutvustamiseks. Lisaks on loodud juhendmaterjalid trükitööstuse tööandjatele sellest, kuidas kaasata nooremat põlvkonda ettevõtetesse, neid hoida ja teada nende ootustest.
Seireseminaril tõdeti, et valdkonna kuvandi kujundamise muudab keerukaks trükiste ja üldse pabertoodete halb maine. Kavas on jätkata teadlikkuse tõstmist rohelisest trükisest ja trükitööstuse jalajäljest.
Õppurid vajavad teadmisi ettevõtlusest
Kultuuri ja loometegevuse erialasid õpetades tuleks pöörata suuremat tähelepanu ettevõtluse ja autoriõiguste teemadele, selgus 2019. aasta uuringust. Kuna valdkonnas on palju iseendale tööandjaid, siis on edukaks tegutsemiseks möödapääsmatud majandus-, õigus- ja ettevõtlusalased teadmised.
Kutse- ja kõrgkoolid kinnitasid seireküsitluses, et ettevõtlusõpe ja autoriõiguste teemad on õppekavades olemas, aga vajavad pidevat täiendamist. Ettevõtluse õppimisel on suureks toeks just praktika valdkonna tööandjate juures.
Uuringu seiretulemustega saab tutvuda uuringu lehel: „OSKA kultuuri ja loometegevuse II uuring: audiovisuaalvaldkond, sõna ja keel, turundus ja kommunikatsioon, disain ja kunst, trükitööstus“. Uuring valmis 2019. aasta lõpus. Uuringu seireküsitlus viidi läbi 2020. aasta sügisel ning seireseminar 2022. aasta alguses.