Uudised
Koroonakriisist tingituna võimendus tehnoloogiliste lahenduste, sh kaugteenuste laialdasem kasutamine tervishoius. Tervishoiutöötajatel tuleb rõhku panna nii kaugteenuse osutamise oskuse lihvimisele kui ka digi-, kommunikatsiooni- ja nõustamisoskuse arendamisele.
Viiruskriisi ja kümne aasta taastumisplaanide valguses võib hinnata, et tervishoius on varasema prognoosiga võrreldes kasvuvajadus nii perearstide, psühhiaatrite kui ka erakorralise meditsiini arstide suhtes jõulisem. Õdesid on tervishoius juba praegu puudu, kuid viiruskriis kiirendas vajadust erakorralise meditsiini ja intensiivravi õdede järele. Koroonakriisist tingituna kasvas töötajate koolitamine COVID-i sümptomaatika ning testimise ja infektsioonikontrolli teemadel.
Kriisi esimese laine ajal kasvas mõistagi erakorralise meditsiini osakonnas töötavate inimeste arv. Juurde võeti töötajaid infektsioonikontrolli ja triaaži. Suurema COVID levikuga piirkondades aitas personalipuudust leevendada plaanilise ravi osakaalu vähendamine. Kui plaanilise ravi mahud oleksid jäänud samaks, siis kriisipiirkondades ei oleks senise tööjõuga hakkama saadud. Perearstikeskused organiseerisid töö paindlikult ümber, toimus kiire üleminek kaugtööle ja kaugteenuse osutamisele. Kuigi märkimisväärne osa apteekritest on riskirühmas ja paljud loobusid eriolukorra ajal töötamast, ei tekitanud see tööjõunappust, kuna kriisi ajal klientide arv apteekides vähenes.
Inimeste liikumise piiramine toob kaasa tervishoiuteenuse osutajatele koormuse kasvu, ravi tuleb osutada nii kaugteenuste abil kui ka teenindada inimesi tervishoiuasutuses kohapeal. Kui on suurem keskus, saab rolle jagada ja vahetada. Kui teenuse osutamine on näiteks ühe perearsti ja õe kanda, siis on tervishoiutöötajal raviteenuse osutamine märksa keerulisem.
Distantsi hoidmise vajadus mõjutab tervishoiuasutuste tööd vähem. Pigem on küsimus, kas panustada elanikkonna vastupanuvõime tugevdamisele või ravimisele. Üha enam teadvustatakse vajadust edendada elanikkonna tervist ja ennetada tervisehädasid, et inimesest saaks arsti abi vajav patsient võimalikult hilja.
Kaugteenuse – nt kaugvastuvõttude, kaugdiagnoosimise, e-konsultatsioonide, telefonitriaaži ja telemeditsiini – osutamine eeldab nii ühtselt väljatöötatud teenuse osutamise põhimõtteid kui ka töötajatelt vajalikke oskusi. Kiirenevas tempos kasvab tervishoiu digitaliseerimine, lisanduvad mitmekesised digilahendused nii diagnostikas, prognostikas kui ka ravis. Digilahenduste laialdasem kasutamine ei tekita vajadust uute töökohtade järele, pigem võib seda isegi vähendada. Tehisintellekt, geenitehnoloogia ja personaalmeditsiin laiendavad ja parandavad ravimise ning edendus- ja ennetustegevuse võimalusi. Pidevad edasiminekud ravis võimaldavad pikendada inimeste eluiga ja parandada heaolu, mis omakorda kasvatab vajadust raviteenuste järele. Digilahenduste kasutamine eeldab töötajate põhjalikku väljaõpet, sh oskust järgida andmekaitse reegleid, et kaitsta patsientide terviseandmeid.
Plaanilise ravi vähendamine ja ravijärjekordade pikenemine on kasvatanud erameditsiini teenuste mahtu. Tervishoid on luksuskaup – mida rikkam ühiskond, seda suurem on teenuste nõudlus. Majanduslik kihistumine kasvatab ebavõrdsust nüüdisaegse ravi kättesaadavuses – jõukamad saavad tasulise ravi võimalusi endale lubada. Mida kehvemas seisus on majandus ja ebavõrdsem ühiskond, seda halvemaks muutub inimeste suutervis, sest hambaravi rahastavad inimesed ise. Kehv suutervis võib aga mõjutada inimese üldist tervist ja heaolu. Ebavõrdsuse kasv mõjutab ka ravimite väljaostmist. Majanduslik ebavõrdsus kasvatab veelgi vajadust ennetustegevusega seotud tervishoiuspetsialistide järele.
Isolatsioonist ja töötusest põhjustatud hirm, ärevus ja stress võimendab vajadust vaimse tervisega seotud nõustamise järele. Kasvab edendus- ja ennetustegevuste osakaal esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate poolt. Perearstikeskustes vajatakse aina rohkem vaimse tervise õdesid ning oskust nõustada patsienti vaimse tervise teemadel. Ka apteekritelt oodatakse rohkem nõustamist edendus- ja ennetustegevustega seotult.
Artikkel on koostatud tuleviku töökohti ja oskusi analüüsiva OSKA COVID-19 mõjude eriuuringu tervishoiu osa põhjal. Uuringu viis Kutsekoda läbi eelmise aasta juunist novembrini. Uuringuga saab tutvuda siin.
Autorid: Urve Mets, OSKA uuringujuht ja Andres Viia, OSKA analüütik
Artikkel avaldati Meditsiiniuudistes (26.01.2021).
