Õppida soovijate vähesus on probleem mitmes valdkonnas, kuid teravamalt ilmneb see tööstusega seotud sektorites. Seda vaatamata tööstuse keskmisest kõrgematele palkadele ning põnevale tööle.
Teenindussektoriga puutuvad inimesed oma igapäevaelus sagedamini kokku ja tekib ka ettekujutus, mida töötamine selles valdkonnas tähendab, kuid tööstusettevõtete tööga on kokkupuuteid vähestel. Teadmatus aga on soodne pinnas eelarvamusteks.
Kuigi Eesti noortel on maailma tasemel teadmised loodus- ja täppisteadustes, siis PISA 2015. aasta uuringu järgi on nende huvi asuda tulevikus tööleloodus- ja tehnikateadustega seotud valdkondades OECD keskmisest väiksem. Võrreldes 2006. aasta PISA uuringuga on huvi valdkonnas töötamise vastu ka vähenenud.
Metsanduses ja puidutööstuses töötab üle 33 000 inimese, mis moodustab pea 6% Eesti töötajatest. 2/3 töötajatest on kutse- ning 1/3 kõrgharidusega. Valdkond vajab ca 700 uut töötajat aastas, kuid tegelikult koolitatakse ligikaudu 450 lõpetajat. Kutsehariduses on suurendatud nutikate erialade õppekohti ning vähendatud lihtsamate oskustöötajate õpet. Traditsioonilisemate erialade, nagu raietööline ja mehaanilise puidupingi operaator, asemel on senisest enam võimalik õppida kaasaegsemaid ja noorte jaoks huvipakkuvamaid ameteid, nagu nutikate metsamasinate (harvester, forvarder) juht ja CNC-keskuse operaator.
Koolide ja tööandjate koostöö
Harvesteri-ja forvarderi operaatoreid oleks vaja koolitada aastas kokku 60, kuid selleks pole seni olnud piisavalt õppekohti. Küll on hiljuti laiendatud õppebaase ning muretsetud juurde kaasaegset tehnikat, sealhulgas metsamasinate simulaatoreid Luua metsanduskoolis, mis võimaldab järgmistel õppeaastatel rohkem kaasaegset õpet pakkuda. Varasemate aastate kolme õppeasutuse asemel oli eelmise aasta sügisel võimalik CNC-pingi operaatoriks õppima asuda kuues kutsekoolis. Vastuvõetute arve tuleb sellest hoolimata veelgi suurendada.
Mure töötajate järelkasvu pärast on toonud koolid ja ettevõtjad ühise laua taha. Eesmärk on minna oma tegevustega võimalikult paljude inimeste juurde ehk et kui inimesed ei jõua ise oma kiire elutempo juures metsa, siis viia mets rohkem inimesteni. Sel aastal valmis mobiilne treiler, kus noored saavad simulaatorite abil aimu, mida tähendab töö metsandusmasina roolis.
Noorte huvi suurendamiseks leppisid ettevõtjad kokku hakata veelgi enam ise põnevat tööd tutvustama nii põhikooli-ja gümnaasiuminoortele kui ka karjäärinõustajatele. Lisaks aitaks ettevõtjate hinnangul valdkonna erialadele rohkem õppureid tuua üldharidus-ja kutsekoolide parem koostöö.
RAIN LEOMA, OSKA vanemanalüütik, Kutsekoda
MEELI MURASOV, kutsehariduse osakonna peaekspert, Haridus-ja Teadusministeerium
https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/05/24/rain-leoma-meeli-murasov-kui-noored-ei-tule-metsa-tuleb-mets-noorteni-tuua
Artiklid
