ArtiklidEestis ei lähe värske raporti kohaselt vaatamata keskmisest kõrgemale palgale õpetajaks õppima endiselt piisavalt inimesi, et asendada vanuse tõttu pensionile jäävaid õpetajaid. See seab ohtu häid tulemusi andva haridussüsteemi jätkusuutlikkuse.
Õpetajapõud jätkub
Raportis tuuakse välja, et üldhariduse aineõpetaja eriala lõpetab reaalsest vajadusest kolmandiku võrra vähem tudengeid. Veelgi kriitilisem on seis loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega. Juba praegu on iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja vähemalt 60-aastane.
Aastas oleks vaja asendada 60 matemaatika- ja kokku sama palju loodusaineid andvat õpetajat. lisandub matemaatikaõpetajaid igal aastal keskmiselt vaid 13. Loodusteaduslikke aineid andvaid õpetajaid tuleb juurde vaid 18. Tõsi, veidi lisandub neile mitme aine õpetaja õppekavade lõpetajaid.
Seejuures kasvab põhi- ja keskharidust omandavate noorukite arv aastani 2025 veel kaheksa protsendi võrra. Samal ajal on õpetajate töökoormus juba niigi liiga suur. Sarnased probleemid ja õpetajate nappus kimbutavad kutseharidust.
Lasteaia- ja klassiõpetajaid jätkub rahvastikuprotsesse vaadates piisavalt. Osaliselt saab kanda selle lasteaialaste arvule. Aastani 2025 väheneb see nelja protsendi võrra. Samas on erialad ülikoolide minevate noorte seas ka jätkuvalt populaarsed. Praegusest rohkem vajatakse lasteaedades enam õpetajaid abistavaid lisateadmiste ja -oskustega töötajaid.
Eeskätt vajatakse uusi töökäsi Harju- ja Tartumaal. Väljaspool neid kahte maakonda sündinud laste osakaal on langenud viimase 20 aastaga kolmandikuni.
Tulevikukool nõuab täiendavaid investeeringuid
OSKA raportis nenditakse, et koolides on tõsine puudus tugispetsialistidest, sh logopeedidest, eripedagoogidest ja koolipsühholoogidest.Näha pole ka erilist juurdekasvu. Samal ajal õpib aga üha suurem osa hariduslike erivajadustega õpilastest tavaklassides. Nii seab tugispetsialistide puudus löögi alla kaasava hariduse põhimõtete elluviimise, mille keskmes on just õpilaste vajaduste märkamine ja nende toetamine vastavalt nende vajadustele.
Esitletava nägemuse kohaselt peaks saama õpetajatest laste arengut suunata oskav juhendaja, kes oskab luua ainetevahelisi seoseid. Õppetöös saavad olulisemaks suhtlemis-, juhtimis- ja koostööoskused, kultuurierisuste mõistmine ning digivõimaluste kasutamine.
Muutuste elluviimiseks vajavad õpetajad igapäevatöös teadmisi eripedagoogikast ning õppimis- ja arengupsühholoogiast. Seni vastava eriala lõpetanud pole neid oskusi aga süsteemselt õppinud. Seega tuleb muuta lähiaastatel nii esmakoolitust kui ka pakkuda suures mahus täiendusõpet. Tugispetsialistidele on aga tööks vajalike erialastel täiendkoolitustel osalemise tasu liiga kõrge.
Nõnda on vaja Eesti haridussüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamiseks teha nii täiendavaid investeeringuid kui ka paranda õpetajaameti kuvandit.
https://novaator.err.ee/859004/loodusainete-andmiseks-napib-juba-oige-pea-opetajaid
