Uudised
Majutuse, toitlustuse ja turismi erialadel tuleb kutseõppes luua senisest laiapõhjalisemad õppekavad, et noored saaksid omandada mitmekülgsed oskused erinevate tööülesannete täitmiseks töökohal. Valdkonnas juba töötavad inimesed vajavad aga praegusest enam täiendusõppe lühikursusi, selgub OSKA seireanalüüsist.
Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA viis läbi majutuse, toitlustuse ja turismi (MTT) valdkonna uuringu täiendava seire, et analüüsida uuringus tehtud ettepanekute elluviimist. Koos valdkonna esindajatega vaadati üle, millised 2018. a OSKA MTT uuringus tehtud ettepanekud on tänastes muutunud tingimustes jätkuvalt asjakohased või vajavad veelgi rohkem tähelepanu. Eesmärk on aidata kaasa valdkonna kiiremale taastumisele COVID-19 põhjustatud kriisist ja leida lahendused tööjõu- ja oskuste vajaduse kitsakohtade leevandamiseks.
MTT valdkonna esindajad tõid seireseminaril välja, et ettevõtjad ootavad multioskustega töötajaid, sest ametialade tööülesanded on sageli põimunud (nt administraatoritöö ja toitlustusteenindus) ning järjest rohkem täidavad töötajad erinevate kutsealade ülesandeid. Praegune õppekorraldus töökohtadel vaja minevate oskuste omandamist täiel määral ei toeta.
Vaja on laiapõhjalisi õppekavasid
Seireseminaril arutati laiapõhjaliste kutsekeskhariduse õppekavade vajadust. 2018. aasta uuringus märgiti, et MTT valdkonna töökohtadel on personalil tarvis mitmekülgseid erialaseid põhiteadmisi ja oskusi. OSKA ettepanek on endiselt, et noortele tuleks pakkuda laiapõhjalist baasharidust, kus spetsialiseerumine toimub hilisemas õppeprotsessis. Laiapõhjaline baasharidus aitaks noorel paremini erinevaid erialasid mõista ja omavahel seostada ning annaks vajaliku ettevalmistuse valdkonna sees erinevatel ametikohtadel liikumiseks, aidates nii töötajatel kui ka tööandjatel muutuval tööturul paremini toime tulla. Sellised õppekavad vähendaksid valest erialavalikust tulenevaid katkestamisi ning erialasele tööle suunduks rohkem lõpetajaid.
Valdkonna esindajad kinnitasid seireseminaril, et laiapõhjalisi õppekavasid on tarvis. Näiteid mitut eriala hõlmavate õppekavade loomisest juba on, ent koolid vajavad haridus- ja teadusministeeriumilt rohkem infot, kuidas saab ja võib selliseid õppekavasid koostada. Arutelul rõhutati praktika tähtsust laiapõhjalistel õppekavadel õppijatele, sest vaid nii tekib noorel tegelik ettekujutus erinevate suundade sisust ja töö olemusest. Samuti toonitati, et valdkonna arengule aitaks kaasa, kui kutsehariduse lõpetajatel oleks võimalik jätkata õpet kõrghariduses.
Nõudlus on lühikursuste järele
Teise olulise kitsaskohana arutati seminaril täiendusõppe teemat. Teeniduskvaliteedi tõstmiseks tuleks töötavatele inimestele senisest enam pakkuda paindlikke lühiajalisi õppimisvõimalusi, nn õpiampse, mis võimaldaks töö kõrvalt kitsamate osadena erialaseid teadmisi ja oskusi või lisaeriala omandada. Päevakorral on see näiteks majutusettevõtte administraatori täienduskoolituse puhul. Tulevikusuundumus on, et koolid pakuvad rohkem lühikesi õppimisvõimalusi koolitustena.
Seireseminaril arutleti ka valdkonna kutse- ja kõrgharidusõppe kvaliteeti puudutavatel teemadel ning leiti, et võrgustikuseminarid on oluline tugi valdkonna hariduspakkumise ühtses arendustöös. Samuti oli kõne all eesti keele kursuste vajadus teenindussektori töötajatele – nõudlus nende järele on suurem kui praegune pakkumine.
OSKA valdkonnauuring „Majutus, toitlustus ja turism“ valmis aastal 2018. Täiendav seire viidi läbi 2022. aasta kevadel. Uuringu ja seiretulemused leiab siit.
OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Artikli autor: Siret Trull, SA Kutsekoda
