Tööampsumajandus tekitaks omakorda tööturul korraliku verevahetuse: palgatöötajad asenduksid järjest enam vabakutseliste ja projektipõhiste töötajate ehk sõltumatute töövõtjatega. Ühe projekti juurest teise juurde liikumine eeldab aga mitmiktegevustega harjumist ja sobilike tööplatvormide tundmist, samuti piisavalt ettevõtlikkust, enesemüügioskust, enesejuhtimise oskust, iseseisva projektileidmise ja -juhtimise ning lepingusõlmimise võimekust.
Näiteks oodatakse spetsialistilt järjest enam oma valdkonnas süvitsi minevate teadmiste ja oskuste asemel hoopis annet siduda oma teadmised ka teiste valdkondadega ning sealt pärit inimestega koos töötada, märgivad tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA uuringus osalenud eksperdid.
Eesti ettevõtja ja majanduseksperdi Ott Pärna sõnul lisandub projektipõhise ja vabakutselise töö osakaalu kasvades tööturule ka uusi töövorme, mille ühendavaks jooneks on paindlikkus ning mille laiemat levikut võib oodata lähikümnendil ka Eestis.
Näiteks palgatakse mitme organisatsiooni peale ühiselt töötaja, kes tööandjate juures roteerub, või tööandja palkab endale mitu töötajat, kes omavahel ühte tööd jagavad. Töö võib toimuda ka väljakutsel, mille puhul tööandja ei pea töötajale tagama tööd, vaid kontakteerub vajadusel, või olla veel vähem asukohaspetsiifiline, nagu IKT-põhine kaugtöö.
Tulevikutöötaja ei käi tööl sunnist, vaid rõõmust
Skype Eesti juhi Andrus Järgi sõnul ei ole juba praegu paljudes ettevõtetes töötaja enam seotud kindla töökohaga, vaid populaarne on töötada kodust või kohvikust.
“Uus generatsioon ootab tööandjalt vabadust olla iseenda peremees, mis sunnib ettevõtteid pakkuma paindlikumaid ja mitmekesisemaid töö- ning karjäärivõimalusi,” sõnas Järg, märkides, et vabadusega kaasneb mõistagi ka vastutus, mistõttu peab töötaja arendama oskust iseennast juhtida ning tulema toime komplekssete probleemide lahendamisega. Kuna IT-turg on rahvusvaheline, peitub Järgi sõnul edu võti oskuses teisest rahvusest kolleegi mõista.
“Tekkinud on vajadus teistsuguste sotsiaalsete oskuste järele, kus võtmesõnadeks on virtuaalne koostöö ning kultuuridevaheline suhtlus. Tarvis on laia silmaringiga inimesi, kel oleksid ka head tehnilised teadmised,” rääkis ta ja lisas, et edukamad on need töötajad, kelle teadmised, avatus ja riskide võtmise julgus aitavat uut tehnoloogiat luua ehk kelleta tark masin ise hakkama ei saa.
Cybernetica ASi juhatuse esimees Oliver Väärtnõu rääkis, et nemad ootavad tulevikutöötajalt pühendumust ja suurt koostööle orienteeritust, üha olulisemaks muutub ka kohanemisvõime. “Tuleviku töötaja jaoks ei ole töö kannatus, pigem püütakse üha enam ühendada töö- ja muud elu,” usub Väärtnõu.
“Tuleviku töötaja soovib enda ümber näha inspireerivaid inimesi, disainida oma tööd ise, rakendada oma oskusi enda jaoks nauditavas keskkonnas ning tunda, et ta loob ühiskonna jaoks uut väärtust,” jätkas ta.
Uuenduslikke transpordipileteid ning reaalaja süsteeme ja teenuseid pakkuva Ridango ASi tegevjuht Erki Lipre sõnab, et ühel edukal tööle kandideerijal peab olema õppimisvõime ja õppimishuvi.
Kuna ettevõttes on kõikide osakondade tegevused omavahel põimunud, peab töölesoovija olema ühtlasi ka hea meeskonnamängija. Niisamuti väärtustavad nad innovaatilist mõtlemist ning avatust muudatustele. “Ootame, et inimesed pakuksid ise muudatusi välja,” kommenteeris Lipre.
Noorte pluss on suhtumine, et üksnes taevas on piiriks
Kust leida kvalifitseeritud tööjõudu, on iga IT-ettevõtja suurim probleem. Kui küsida, kas nooremal generatsioonil on konkurentsieelis vanema ees, on vastus eitav, sest kõige tähtsam on ikkagi siiras soov ja huvi tööd teha. Samas ütleb Järg, et noored on energilisemad, motiveeritumad ning valmis püüdlema eesmärgi poole, mille lõpptulemus on ebaselge või isegi ebarealistlik.
Väärtnõu sõnul seisab vahe selles, et noor generatsioon vajab suuremat paindlikkust, sest on tööjõuturul mobiilsem. Tema sõnade järgi napib IT-valdkonnas ennekõike väga laialdaste kogemustega tipptegijaid, kel on laiamahulistes tarkvaraarenduse projektides töötamise kogemus ning kes orienteeruvad väga erinevates tehnoloogiates.
Samuti on ITs tarvis digitaalseid oskusi ja head inglise keele oskust, mistõttu noorte eelis nii selgelt välja ei paista. Ta jätkab, et tööandja konkurentsieelis ja edu seisneb paljuski kiires kohanemisvõimes ja nende muutustega toimetulekus.
Ka Lipre ei nõustu, et noortel oleks suurem konkurentsieelis, sest vanusega tuleb kogemus. Samas annab noortele tema sõnul eelise see, et nad on rohkem valmis töötama rahvusvahelisel turul, eriti IT-valdkonnas. “Noored on valmis Eestist ära minema, et avastada midagi uut,” lausus ta.
KOMMENTAAR
Tööampsakad on hea võimalus teenida ülikooli kõrvalt lisaraha
GRETH-ANN LOOG, Eesti Kunstiakadeemia üliõpilane
olen GoWorkaBiti rakendust kasutanud kolm aastat. Mulle meeldib nende tööpakkumiste lahendus ennekõike selle paindlikkuse tõttu: saad ise valida, millist tööd millal teed, ning samas pole kohustust üldse tööampse valida.
GoWorkaBitiga olen töötanud klienditeeninduses, olnud abiks kaubapaigutajana ning laotöödes ja trükikodades kergemate tööde abilisena. Tulevikus loodan teha pigem erialast tööd, aga ega ju kirjus tööelus pole midagi halba. Erinevad kogemused aitavad mul end tööelus täiendada.
Pärast ülikooli lõpetamist oleks muidugi tore, kui leiaksin erialast tööd, aga tõsiasi on see, et tihtipeale on selliseid pakkumisi vähe ning oma ettevõtte alustamine on esialgu kulukas.
Olen valmis tegema ka palgatööd nagu enamik inimesi. Peaasi, et see, mis ma teen, toob leiva lauale.
Minu generatsiooni ootused on kõrged, eriti mis puudutab palganumbreid, aga see on normaalne.
Iga inimene tahab, et talle makstakse töö eest väärilist palka ja seda ka loovates professioonides.
Arvan, et tulevikus on edukad need, kel on hea kohanemisvõime ja vajadus väljakutsete järele, muidugi on ka võõrkeelte oskus oluline.
PANE TÄHELE
Tööandja ootused tulevikutöötajale
ettevõtlikkus, töötahe ja -distsipliin ning kohusetundlikkus ohutus- ja töömugavusnõuetele vastavad töövõtted, tööohutus- ja töötervishoid Suhtlemisoskus, meeskonnatöö, juhtimis- ja koostööoskus Kohanemisvõime (töö sisu, töökeskkond, erinevad kultuurid)
Loov-, kriitiline ja analüütiline mõtlemine
Tervikpildi nägemise oskus (sh rahvusvaheliselt) Transdistsiplinaarsus ehk oskus viia oma teadmised erinevatesse valdkondadesse
VÕRDLUS
Kõige rohkem on töötajaid juurde vaja IKT ning metsamajanduse ja puidutööstuse sektorisse
tööjõuvajadus ja koolituspakkumine viie kuni kümne aasta perspektiivis
ALLIKAS: SIHTASUTUS KUTSEKODA
KOLM KÜSIMUST
Võtaksin kõhklusteta tööle kõik saates “Rakett 69” osalenud noored
HELE HAMMER, Telema tegevjuht
Milliste isikuomadustega töötajaid värbate ja kas neid on kerge tööturult leida?
Meie otsime inimesi, kes on hoolivad, julged, proaktiivsed, professionaalsed ja kirglikud. Need on Telema viis väärtust. Ja ma usun, et meile vajalike isikuomadustega töötajad on turul täiesti olemas, tuleb nad lihtsalt üles leida.
Kui inimesel on olemas need viis väärtust, siis on päris tõenäoline, et ta suudab omandada ka meile vajalikud oskused. Näiteks võtaks ma kõhklusteta tööle kõik saates “Rakett 69″ osalenud noored.
Aga kui konkreetsemaks minna, siis vajame tugeva matemaatilise taustaga ja loogilise mõtlemisega inimesi, kel on soovitavalt majandus- või IT-haridus. Ja samas väga head suhtlemisoskused, kuna tänapäeval on enamik ameteid väga suures osas suhtlemispõhised.
Millises proportsioonis on Telemas palgatöötajate ja vabakutseliste/projektipõhiste töötajate suhe ning kuidas hindate seda tulevikus?
Meil on töötajad kõik palgatöötajad, kuid lisaks kasutame päris mitme koostööpartneri/allhankija abi tarkvara arendustes.
See tähendab, et meie heaks töötavad pidevalt inimesed, kes kuuluvad teiste firmade koosseisu.
Allhanke osakaal võib tulevikus pigem suureneda, praegugi oleme juurde otsimas lisakoostööpartnereid.
Kaugtööst rääkides on kogu meie töö korraldatud nii, et seda saab teha igas maailma punktis, kus on internetiühendus. Nii meie rakendused kui ka failihoidlad asuvad turvalises pilves.
Ometi oleme avastanud mitmeid töölõike ja projekte, kus tiimitöö on kriitilise tähtsusega ja siis on vahetu kontakt tulemuslikum. Seetõttu me kaugtöödväga palju ei kasuta, ehkki kõigil meie töötajatel on võimalus töötada viis päeva kvartalis kodukontoris.
Aga siiski – üks inimene tö ö -tab küll alaliselt kaugtöö vormis Karksi-Nuias.
Mida ootate tuleviku töötajalt?
Meie ootused tuleviku töötajale on sarnased ootustega oleviku töötajale: töötaja peab olema motiveeritud oma tööd tegema.
Usume ja loodame, et motivatsiooniks pole ilmtingimata vaja pallimerd ja pannkoogihommikuid, vaid et töötajale päriselt meeldiks oma tööd teha ja ta tunneks rõõmu oma saavutuste ja tulemuste üle.
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/05/22/mida-oppida-praegu-et-olla-tulevikus-konkurentsivoimeline
Artiklid
