ArtiklidVajaduse panustada senisest enam töötajate oskuste arendamisse on põhjustanud seis tööturul – madal töötus tähendab tööandjatele, et vaba tööjõuressurssi on vähe ja sobivate oskustega töötajaid on raske leida. Ka mitmed uuringud kinnitavad, et Eesti ettevõtjatel takistab äritegevuse laiendamist ja uute inimeste palkamist kõige enam sobivate oskustega töötajate põud.
Arvestades, et meie tööealine rahvastik väheneb ja vananeb, peame mõtlema, kuidas teha väiksema arvu töötajatega rohkem ehk kuidas tõsta produktiivsust? Selleks on meie töötajatel vaja paremaid oskusi ja teadmisi, mille arendamiseks potentsiaali on. Näiteks Eesti tööjõu-uuringu andmetel pole enam kui veerandil töötajatest eri- või kutseharidust ning üle kolmandiku töötajatest on selle omandanud enam kui kaks aastakümmet tagasi. Oma eesti keele oskust peab väheseks ligi viiendik töötajatest. Kehvema hariduse, nappide või vananenud oskustega töötajatel on suurem risk kaotada töö – läbi aastate on Eestis olnud töötuse määrad kõrgemad erialase hariduseta, ebapiisava eesti keele oskusega, vähese töökogemusega, aga ka terviseprobleemidega silmitsi seisvatel inimestel.
Sellest olukorrast ajendatuna algatas Eesti Töötukassa nõukogu 2015. aastal tegevused, et leida olukorrale leevendust. 1. mail 2017. aastal alustasimegi “Tööta ja õpi” nime all uute teenuste pakkumisega. Soovime toetada töötajaid oma oskuste ja teadmiste värskendamisel, et tööelus toimuvate muutustega toime tulla ning pakkuda uut võimalust neile töötajatele, kelle haridustee on jäänud poolikuks või kes on sunnitud ametit vahetama tervise tõttu.
Mitmed uuringud kinnitavad, et investeeringud töötajate oskuste arendamisse aitavad kaasa majanduse struktuurimuutustele ning parandavad konkurentsivõimet üldiselt. Samuti jääb targem ja oskajam töötaja väiksema tõenäosusega töötuks ja kogeb harvem vaesust. Seega võiks oodata, et panustamine töötajate oskuste täiendamisse on tulus investeering ja toob kasu nii töötajatele kui ka majanduse konkurentsivõimele laiemalt.
Missugused teenused kuuluvad “Tööta ja õpi” paketti?
Paketis on neli uut teenust, millest kolm on mõeldud töötajatele ja üks tööandjatele. Töötajatele on loodud võimalus täiendada oma oskusi täienduskoolitusel, saada toetust kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuskraadi omandamisel, ning kvalifikatsiooni saamisega seotud kulude hüvitamist.
Teadlike valikute toetamiseks oleme sidunud õppima asumise karjäärinõustamisel osalemisega. Meie karjäärinõustajad aitavad selgitada välja töötamise jätkamiseks või (uuele) tööle asumiseks vajalikud oskused ning tutvustavad töötukassa toel õppimisvõimalusi.
Tööandjatele on loodud koolitustoetus kahe eri olukorra puhuks. Esiteks töötajate värbamiseks ametikohtadele, kus töötajaid napib ja teiseks töötajate koolitamiseks seoses ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise, uue tehnoloogia kasutuselevõtmise või kvalifikatsiooninõuete muutumisega.
Kas õppida saab kõike?
Toetame üldjuhul vaid nende ametite õppimist, mida on tulevikus rohkem vaja ja kus juba praegu töötajaid napib. Parim info selliste tulevikuametite kohta on praegu olemas Kutsekoja valdkondlikes tööjõuvajaduse uuringutes.
Erandiks on need töötajad, kes on sunnitud ametit vahetama tervise tõttu – sel juhul koolitusvaldkondade piirang ei kehti. Nendel inimestel aitame valida koolituse, mis toetab jätkamist tööl, mida ta saab oma terviseseisundit arvestades teha.
Kuna edukus tööturul sõltub ka põhioskustest, toetame lisaks ametialastel koolitustel osalemisele ka digipädevuste omandamist ning eesti keele õpet.
Kellele on uued teenused mõeldud?
Uued teenused on mõeldud eelkõige töötajatele, kel on puuduvate või vananenud oskuste tõttu suurem risk kaotada töö – näiteks inimesed, kellel ei ole eri- või kutseharidust või kelle oskused on aegunud või kes on terviseseisundi tõttu sunnitud ametit vahetama. Eesti tööjõu-uuringu andmetel vastab täienduskoolituses osalemise ja tasemeõppe toetuse saamise tingimustele ligi 57% kõigist tööealistest töötajatest. Arvestades piiratud valdkondadega ning praeguse töö kõrvalt õppijate osaga, oleme arvestanud, et sel aastal võiks nendel teenustel osaleda ligi 2700 inimest.
Tööandja koolitustoetust pakume tööandjatele, kes vajavad tuge töötajate värbamisel ametitele, kuhu on tulevikus rohkem töötajaid vaja ja kus juba praegu töötajaid napib. Samuti toetame tööandjaid, kes vajavad tuge töötajate oskuste täiendamiseks seoses muutustega. Sel aastal oleme loonud võimalused 1000 töötaja koolitamiseks koolitustoetuse toel.
Kuidas on seni läinud?
“Tööta ja õpi“ esimese viie kuu jooksul on töötukassas karjäärinõustamisel käinud 1644 inimest. 868 töötaval inimesel on karjäärinõustajad hinnanud täienduskoolituse vajaduse. Neist lõviosa ehk ligi 84% on vajanud eesti keele koolitust, 6% arvutikasutuse koolitust. Sobiva koolituse on endale juba leidnud 494 inimest.
Lisaks on 269 inimest alustamas töötukassa toel õpinguid kutse-, rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppes. Oleme hüvitanud 21 töötaja kvalifikatsiooni saamisega seotud kulud. Üheksa tööandjat on saanud koolitustoetust toetamaks töötajate (kokku 27 inimest) kohanemist muutustega.
——————————————————————
KEDA ON VAJA?
Kutsekoja valdkondlikud tööjõuvajaduse uuringud näitavad, et tulevikus on vaja inimesi järgnevatel aladel: informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia; metsandus ja puidutööstus; arvestusala, sotsiaaltöö; metalli- ja masinatööstus; tervishoid; keemia-, kummi- ja plastitööstus; ja energeetika ja kaevandamine. 2017. aasta lõpus valmivad veel uuringud ehituse, põllumajanduse ja toiduainetööstuse ning transpordi ja logistika valdkondades.
Näiteks tasemeõppes osalemise toetusega saab õppima asuda 30 põhikutsealal kokku 302 õppekaval.
Uuringutega saab tutvuda Kutsekoja kodulehel oska.kutsekoda.ee Töötukassa poolt toetatavad ametid ja neile vastavad koolitused leiab töötukassa portaalist. Edaspidi täieneb toetatavate ametite loetelu vastavalt uute uuringute valmimisele.
http://www.ohtuleht.ee/835139/miks-poorame-tahelepanu-tootajatele
