Artiklid
Tuleviku tööjõuvajadust mõjutavad keskkonnamuutused, elanikkonna vananemine ja eelkõige tehnoloogia areng.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi (OSKA) peaanalüütik Yngve Rosenblad tõdeb, et ühest küljest loob ja kaotab tehnoloogia areng töökohti, ent muudab ka ametikohtade palet.
Tema sõnul tõusevad lähitulevikus üha enam ausse insenerioskused. “Juba praegu oleks oluliselt rohkem vaja tehnolooge, mehhatroonikuid, hooldus- ja paigaldustehnikuid ning eri süsteemide seadistajaid.
Ka vajavad kõik majandusharud üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialiste, kuid seejuures on oluline, et neil oleks peale IT-hariduse ka head teadmised majandusvaldkonnast,” toob ta näite.
Mitmekülgse tehnilise ettevalmistusega spetsialiste vajatakse üha rohkem näiteks tänu tarkade majade, taastuvenergeetika ja nutivõrkude kiirele arengule, andmemahtude plahvatusliku kasvuga seoses on kõrgelt hinnatud ka andmeanalüütikud.
Paljud ettevõtted tunnevad puudust headest müügi- ja turundusspetsialistidest, kasvavaks ametivaldkonnaks on tarneahelajuhtimine. Seevastu raamatupidaja erialal on Rosenbladi kinnitusel märgata ületootmist.
“Tehnoloogia ja IT-süsteemide arenguga on oht, et suur osa praegusest raamatupidamistööst automatiseeritakse ja lihtsamate toimingute tegijate järele vajadus oluliselt väheneb.
Samas on tulevikus vaja raamatupidajaid, kes suudavad eri tüüpi andmeid analüüsida, nende põhjal uut teadmist välja tuua ning juhtkonda strateegilistes otsustes nõustada,” räägib ta.
Ületootmist esineb teisteski valdkondades. “Praegu ületab pakkumine nõudmist õppesuunitluse pärast. Näiteks keskkonnaerialadel on üliõpilaste seas olnud populaarsem sotsiaalteaduslikum suund, kuid hädasti oleks vaja just insenertehnilisi spetsialiste.
Ka ehitusalal õpetatakse rohkem üldehitust ja siseviimistlust, kuid hädasti oleks vaja keskkonnatehnika asjatundjaid,” tõdeb Rosenblad.
Umbmäärased erialad kaovad
Kui kutseharidus annab konkreetsel ametialal praktilise ettevalmistuse, siis kõrgharidusest saadav ettevalmistus on pigem üldine. Seetõttu võib viimase omandamise järel tööelu alustamine olla keerulisem.
“Tööelu pikenemise ja karjäärivahetuste sagenemisega hägustuvad tulevikus ilmselt ametiala ja kunagi õpitud eriala seosed veelgi,” arvab ta. See tähendab ühtlasi, et enda teadmisi tuleb täiendada terve elu.
Oli aeg, kui mindi massiliselt õppima ärijuhtimist ja muid sotsiaalteaduslikke erialasid. Personaliotsingufirma HR Power juhatuse esimehe Madis Bleieri sõnul otsitakse tänapäeval pigem laiema profiiliga spetsialiste.
“Ma näen, et pehmed ja umbmäärased erialad, nagu ärijuhid, hakkavad kaduma. Mina isiklikult võtaksin tööle juhi, kellel on psühholoogi haridus ja juhiomadused.
Juhte on küll alati vaja, aga kõige paremad juhid arenevad iseseisvalt ja mõne täienduskoolitusega. Otse keskkoolist juhiks õppima minna tundub nagu eelmine sajand. Juhi definitsioon on ajas muutunud ja muutub üha intensiivsemalt edasi,” on Bleier veendunud.
Sama meelt on ka Yngve Rosenblad: “Ettevõtetega rääkides on majandusteadmised küll hinnatud, kuid ainsa haridusena võib neist tööelus väheks jääda. Väga hinnatud on aga inimesed, kellel on nii valdkonnaharidus kui ka ettevõtlusteadmised,” selgitab ta.
http://www.ohtuleht.ee/768325/milliseid-spetsialiste-vajatakse-tulevikus
