Napib koolitatud personali

Hiljuti valminud OSKA uuring põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu ja -oskuste vajadusest toob esmapilgul rõõmusõnumi: põllumajanduses, kalanduses ja toiduainetööstuses on juhtide ja  spetsialistide tööjõuvajadus ja koolituspakkumine tasakaalus. Valdkonna ettevõtetele teeb aga muret tööjõupuudus. Kuhu need õppinud mehed-naised siis kaovad?

Uuringu aruanne toob välja, et valdkonna tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise analüüsimisel on vaja arvestada, et põllumajanduses ja toiduainetööstuses tegutsetakse olulisel määral majanduslikku panust andva kõrvaltegevusena, mitte põhikohaga töötades. Näiteks on kalapüügi ja mesindusega tegelejaid oluliselt enam, kui näitavad hõivenumbrid põhikohaga kalurite või mesinike kohta. Samuti on palju põhitöö kõrvalt looma- või taimekasvatusega tegelejaid.

Valio Eesti AS-i personalidirektor Moonika Meltsa, kes kuulus ka uuringu eksperdikogusse, tõi välja  selle, et erialase ettevalmistusega inimestel on tihti töökoha (ülesannete ja palga) suhtes pakutavast kõrgemad ootused. „Seetõttu töötataksegi pigem piiri taga, teistel elualadel või harrastatakse õpitut kõrvaltegevusena oma firmat või talu pidades.“

Meltsa lisas, et valdkonnas töötab arvestataval määral ka lihttöölisi, kellel ei ole erialast haridust ja seda pole ka otseselt vaja, kuna tööülesanded on kohapeal õpitavad. „Tavaliselt on probleem, et ei leia piisavalt tööjõudu just lihtsamate töökohtade täitmisel, kus on madalamad palgad. Lisaks on lihttöölistel rohkem probleeme töötahte ja -distsipliiniga ning tööjõu voolavus nende hulgas on suur,“ kirjeldas ta.

Uuring toob välja ka valdkonnad, kus tööandjate tunnetatud tööjõuvajadus on oluliselt suurem, kui nähtub tööjõuvajaduse prognoosist: need on aednikud/maastikuehitajad ning pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad. Selle üks põhjus on suhteliselt suur voolavus sektorist välja, mis sunnib lahkunutele asendust otsima. Kutseõppe (tase 4) lõpetajatel on töökoha ülesannete ja palga suhtes pakutavast kõrgemad ootused ning seega nad erialasele tööle ei asu. Aednike puhul võib olla probleemiks ka see, et töö on enamasti hooajaline.

Liiga vähe tudengeid

Tõsine probleem on ka rahvastiku vananemine ja noorte arvu kahanemine, mis on vähendanud põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialadele õppima minejate arvu. Tõsi, kutsehariduses ei ole langust toimunud, kuid selle põhjus on täiskasvanud õppijate suurenenud arv, mitte valdkonna kutseõppe populaarsuse kasv noorte seas. Küll aga on kõrghariduses vähenenud nii õppijate kui ka vastuvõetute arv ning seega on lähitulevikus oodata ka lõpetajate arvu vähenemist. Kõrvalepõikena võib markantse näite tuua Eesti Maaülikoolist, kus mullu sügisel ei asunud loomakasvatuse erialal magistriõppesse mitte ühtegi tudengit. Heade juhtide olemasolu on ettevõtteile aga võtmetähtsusega.

„Nõustun sellega, et koolitatakse piisavalt juhte loodud koolituskohtade arvu mõistes,“ lausus Moonika Meltsa. „Spetsialistide ja oskustööliste hulgast kasvab ka tegelikkuses häid juhte. Defitsiit tuleb sellest, et põllumajandus ja toiduainetööstus on tegevus- ning õppimisvaldkonnana pigem vähetuntud ning väheprestiižne. Tööjõud liigub sellest sektorist välja. Tööjõuvajaduse rahuldamiseks ning koolituskohtade täimiseks ei jõua õppima piisavalt noori. Ebapopulaarsuse üheks põhjuseks on valdkonna töö tajumine füüsiliselt raske ning rutiinsena,“ nentis Meltsa.

OSKA uuringu aruanne teeb põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade populaarsuse parandamiseks ettepaneku tutvustada näiteks üldhariduskoolide õppijatele valdkonna erialasid ja karjäärivõimalusi. Samuti peaks õppetööd praktilise eluga paremini seostama ja ettevõtetesse külaskäike tegema. Lisaks võiks gümnaasiumi õppesuundadesse valikainetena kutseõppe mooduleid lisada.

Vaja olulisi muutusi oskustes

Põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes töötab põhikutsealadel pea 35 000 inimest. OSKA uuringu andmeil kahaneb valdkonnas töötavate inimeste arv järgneval kümnendil mõõdukalt, seejuures kasvab spetsialistide ning väheneb oskustöötajate arv.

Kuna ühelgi põhikutsealal väga kiiret hõive tõusu või langust pole oodata, saab seda olulisemaks vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendamise vajadus. Kuigi valdkonna hõive muutus on väike, ootavad töötajaid ees olulised muutused oskuste vajaduses. Kasvava olulisusega on majandusalased teadmised ja oskused, näiteks müügi- ja turundusoskus. Oskuste muutusi toob enim kaasa tehnoloogia areng, millega kaasaminekuks on vaja head arvutikasutamise oskust ning tehnika ja masinate kasutamise julgust ning vastavaid oskusi.

Moonika Meltsa nentis, et tehnoloogia areng on kaasa toonud keeruliste masinate kasutuselevõtu, mis eeldab töötajatelt väga häid tehnilisi teadmisi ja/või õppimisvõimet masinate kasutamiseks ja hooldamiseks. „Kõik koolilõpetajad ei pruugi paraku omada tehnikast piisavalt häid teadmisi,“ tõi ta välja. Lisaks vajaks osa valdkonna õpetajatest Meltsa hinnangul paremat kursisolekut tööstuses kasutusel olevate töömeetodite ja -vahenditega. „Tehnikaga toimetulemise oskuseid saab õppida ikkagi praktiliste tegevuste käigus, mis eeldab koolidelt väga head koostööd tööstustega, kus vastavad seadmed paiknevad. Muidugi võivad ka mõningate ettevõtete vananenud tehnoloogiad ning infrastruktuurid saada oskuste omandamisel takistuseks. Kõrgkoolide poolt pakutavad koostöömudelid teadustöö tegemiseks pole olnud senini väga ettevõtete vajadusi arvestavad,“ kirjeldas Eesti ühe suurima piimatööstuse personalidirektor.

Täienduskoolitused ettevõtetega koostöös

OSKA uuring toob välja, et täienduskoolituste korraldamisel on vaja lisatähelepanu pöörata tööandjate ning töötajate vajadustele. Näiteks on kasvav nõudlus spetsialiseerumise järele, nt veisekasvatusele spetsialiseerunud veterinaar; lammastele spetsialiseerunud lihalõikaja. Samuti on senisest enam vaja paindlikkust – näiteks võiks pakkuda lühiajalisi, tsüklilisi, väikeses rühmas või ettevõttes kohapeal toimuvaid koolitusi. Täienduskoolituse vormina oodatakse senisest enam kogemuste vahetamist, kohalike ning välismaa kolleegide kogemustest õppimist, õpipoisiõpet.

Õpipoisiõpet on viimastel aastatel praktiseerinud mitmed põllumajandusettevõtted ja tööstused. Näiteks Väätsa Agro korraldas oma lüpsjatele õpipoisiõppe koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega, mullu läbis Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis piimatoodete tehnoloogia eriala 14 Valio Eesti õpipoissi.

Moonika Meltsa leidis, et koostöö õppeasutustega võimaldab jagada parimaid praktikaid, samuti võib eesmärk olla sisuka õppe ning sellega seotud praktika pakkumine, tööandjale sobivate oskustega lõpetajad ning nende sujuv liikumine tööturule (nt praktikat pakkunud ettevõttesse). „Meil on ettevõttesisesed praktikaprogrammid ja võimaldame erinevate õppeasutuste õppuritele teha praktikat meie ettevõttes. Mõningates valdkondades, näiteks finantsalal, on praktikasoovijate hulk suurem kui vastu võtta suudame, samas kui teistes valdkondades, näiteks tehnikaaladel,  praktikante praktiliselt pole,“ tutvustas Meltsa.  2017. aastal tegi Valios praktikat 17 inimest.

LISALUGU Milliste ametite pidajaid on vähem, milliseid rohkem vaja?

• Põllumajanduses hõivatute arv kahaneb järgneval kümnendil mõõdukalt, kasvab spetsialistide ning väheneb oskustöötajate arv. Näiteks kasvab vajadus valdkonna juhtide, taimekasvatusspetsialistide, tootmistehnika spetsialistide ja inseneride, vesiviljelusspetsialistide järele. Vähem läheb vaja looma- ja linnukasvatajaid ning kalureid.
• Toiduainetööstuses hõivatute arv kahaneb järgneval kümnendil mõõdukalt, kasvab spetsialistide ning väheneb oskustöötajate arv. Näiteks kasvab vajadus tootmisjuhtide, kvaliteedijuhtide ja tootearendusjuhtide järele. Vähem on vaja seadistajaid, operaatoreid, töötlejaid, mehaanikuid ja lukkseppasid.

LISALUGU Milliseid uusi ameteid tulevik toob?

• Seoses täppisviljeluse ning -loomapidamisega kasvab andmete hulk ning vajadus neid koondada, analüüsida ning otsuste tegemisel arvesse võtta. Seepärast on üks võimalikke uusi ameteid andmeanalüütik-nõustaja.
• Toiduainetööstuse uueks võimalikuks ametiks on tootearendaja-toitumisspetsialist, kes aitab turutrendid ning tarbijate ootused toidu tervislikkusele uute toodete retseptideks kujundada, tundes nii toitumist kui ka tootearendust ja tootmist.
• Loomakasvatuses võib uueks tegevuseks ning koolitusteemaks kujuneda erivajadustega inimeste ratsutamisinstruktor.

LISALUGU
OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse eksperdikogu ettepanekud (valikuliselt)

• Töötukassa ning haridus- ja teadusministeerium arvestavad senisest enam valdkonna oskustöötajate täiendus- ja ümberõppe korraldamisel reaalset turuolukorda ja tööjõuvajadust, tellides enam moodulipõhiseid täienduskoolitusi valdkonnas töötavatele oskustöötajatele, kellel puudub vastav erialane haridus või kutse.
• Kutsekoda kaardistab kutsestandardites senisest täpsemalt uute tehnoloogiatega kaasnevad kompetentsid põllumajanduses, sh aianduses ja toiduainetööstuses, sh pagari-kondiitri erialal, luues eeldused nende jõudmiseks õppekavadesse.
• Kutsekoda arvestab kutsestandardite koostamisel ning uuendamisel tööandjate huviga lühikeste spetsialiseerumiste vastu ning loob selleks võimalused nt osakutsete abil.
• Kõrgkoolid ja kutseõppeasutused pööravad senisest enam tähelepanu erialaga seotud tehniliste kompetentside õpetamisele, sh pakkudes tehnikamooduleid jätkuõppena; integreerides põllumajanduse ja toiduainetööstuse õppekavasid tehnika, nt mehhatroonika, automaatika õppekavadega; tutvustades tehnikaerialadel õppijatele rakendumisvõimalusi valdkonnas.

• Erialaliitude – Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Leivaliit, Eesti Pagarite Selts, Põllumajandus-Kaubanduskoda – eestvedamisel korraldada arutelu põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtete ning kutse- ja kõrgkoolide tehnikaerialade õppe esindajatega eesmärgiga tutvustada tehnikaerialade lõpetajate rakendumisvõimalusi põllumajanduses ja toiduainetööstuses ning jagada informatsiooni uueneva tehnoloogia kohta.
• Maaeluministeerium toetab väikeettevõtjate võimalusi osaleda koolitustel, võimaldades selleks põllumajandustootja asendamise teenuse kasutamist.
• Kutse- ja kõrgkoolid ning erialaorganisatsioonid pakuvad väiketootjatele suunatud tootearenduse ning turustamise lühiajalisi täienduskoolitusi põllumajanduse ja loomakasvatuse ning toiduainete töötlemise õppekavadel ning suurendavad nende teemade osakaalu tasemeõppes.
• Kutseõppeasutused suurendavad põllumajanduse ja loomakasvatuse taseme 5 õppekavades koostööoskuste, tootearenduse ning turustamise osatähtsust.
• Parandada koostööd koolide ning ettevõtete vahel, sh ettevõttepraktika kvaliteeti. Kutse- ja kõrgkoolid kaasavad Eestis uudsete teadmiste ja tehnoloogiate sissetoomiseks spetsialiste tegutsevatest ettevõtetest, välisriikidest. Kutse- ja kõrgkoolid prioriseerivad õpetajate ja õppejõudude stažeerimist ettevõtetes ja võimaldavad kogemuste omandamist välismaal.

LISALUGU Mis ekspertide ettepanekutest edasi saab?

Kutsekoja koostatud OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuring otsis vastust küsimusele, kuidas muuta koolituspakkumist, et täita valdkonna tööjõu ja –oskuste vajadust 5-10 aasta vaates. Uuringu eksperdid tegid kümneid ettepanekuid, millega saab tutvuda Kutsekoja kodulehel.

OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringujuht Karin Jõers-Türn selgitas, et laiem teavitustöö uuringu tulemustest algab jaanuari lõpus, kuid kuna uuringu koostamises osalesid mitmed osapooled, kellele ettepanekud on suunatud, siis nii mõnedki neist juba tegelevad nende ellu viimisega, sh Kutsekoda ise. „Näiteks pagari-kondiitri kutsestandardite uuendamisel analüüsitakse kutsestandardite töörühmades uuringu ettepanekuid ning nende rakendamise võimalusi,“ tõi Jõers-Türn näite.

Samuti kogub Kutsekoda ettepanekute ellu viimise kohta tagasisidet. „Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA kutsus ellu Vabariigi Valitsus. Haridus- ja teadusministeerium kasutab uuringute tulemusi ja ettepanekuid kutsehariduse koolituskohtade ning täiskasvanute täienduskoolituskursuste kavandamisel. Töötukassa lähtub OSKA uuringute tulemustest oma täienduskoolituskursuste tellimisel. OSKA uuringute tulemustest lähtumine on kohustuslik ka kõrgkoolidele, sellekohane punkt on Vabariigi Valitsuse otsusega sees kõrgkoolide haldus- ja tulemuslepingutes. Nii Töötukassa kui Innove Rajaleidja keskused kasutavad OSKA uuringute tulemusi karjääriteenuste pakkumisel.“ kirjeldas Jõers-Türn.

Teistel osapooltel otsest kohustust OSKA uuringute ettepanekuid ellu viia ei ole, kuid näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellib tööstusettevõtete töötajatele OSKA uuringute ettepanekutest lähtudes digioskuste täiendamise kursusi jmt.

Karin Jõers-Türn tõi näite, et eelmise aasta sügiseks koguti tagasisidet esimese kaheksa valminud OSKA valdkondliku uuringu ettepanekute ellu viimise kohta. Selgus, et 86% ettepanekutest on sellised, mida kas juba viiakse ellu või plaanitakse seda teha. Vaid 6% ettepanekutele vastati, et neid erinevatel põhjustel ellu viia ei plaanita.

Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses. Uuringuid koostab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Vaata täpsemalt oska.kutsekoda.ee