Uudised
Eesti metsanduse ja puidutööstuse konkurentsivõime hoidmiseks tuleb hakata puitu kõrgemalt väärindama. Selleks peame välja õpetama puidu- ja biokeemia spetsialiste nii kõrg- kui kutseõppe tasandil.
Riina Tilk, OSKA uuringujuht
Elin-Külliki Kruusmaa, OSKA analüütik
Puit ja puidutooted moodustavad Eesti koguekspordist 11%. Valdavalt eksporditakse madalama lisandväärtusega puidutooteid, nagu küttepuit, puidugraanulid, puitbrikett, töötlemata puit ja saematerjal ning alles seejärel tulevad töödeldud puit ning puidutooted. Maailmaturu trende vaadates on selge, et selline suund ei ole jätkusuutlik ning konkurentsis püsimiseks peame hakkama puitu kõrgemalt väärindama. Puidu keemilise töötlemise ettevõtetes Eestis on lisandväärtus töötaja kohta olnud viimastel aastatel kaks kuni viis korda suurem puidu mehaanilises töötlemises töötaja kohta loodavast lisandväärtusest [1].
Spetsiifiliste oskustega tööjõudu on puudu
Esimesed suuremad puidu keemilise töötlemise projektid on Eestis käima lükatud, ent paraku ei ole meil piisavalt spetsiifiliste puidu- ja biokeemia alaste teadmiste ja oskustega spetsialiste, et katta areneva valdkonna tööjõuvajadust. Näiteks selgus OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringu tarbeks tehtud intervjuudest, et Fibenol OÜ Imavere puidutöötlemise katsetehase ja AS Viru Keemia Grupi biotoodete tootmiskompleksi arenduse projektide ellu viimiseks vajatakse lähiaastatel täiendavalt tööle 400–450 spetsiifilise väljaõppega inimest. Tööandjate hinnangul on tarvis ca 175–200 tootmisoperaatorit, 100 tootmisseadmete tehnikut, 30–40 inseneri, 30–40 tootmisjuhti: st spetsialiste nii kõrg- kui kutsehariduse tasemel.
Puidukeemia on suure potentsiaaliga valdkond. Kui tahame, et see Eestis arenema hakkaks, ei saa me vajaliku tööjõu välja õpetamisega enam oodata. Puidu keemilise väärindamise kompetentsi arendamise vajadusele on viidanud juba ka mitmed varasemad temaatilised uuringud ja analüüsid. [2], [3]
TalTechi, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli õppekavades on olemas üksikuid aineid või väiksemaid mooduleid, mis käsitlevad puidu keemilist töötlemist, ent spetsialistide koolitamiseks sellest ei piisa. Ülikoolid on avaldanud soovi arendada välja uued õppekavad ning EL taaste- ja vastupidavusrahastu reformiga on toetus rohepöörde elluviimist toetavate õppimisvõimaluste loomiseks ka ette nähtud. Samas on arutelukoht, kas päris uute õppekavade avamine kõrghariduse tasemel on jätkusuutlik, arvestades, et tööjõuvajadus on küll olulisuse kaalult suur, ent arvuliselt vähemalt esialgu väike.
Tarvis on koolide ja ettevõtjate koostööd
OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringus on kavas teha ettepanek, et kõrghariduse tasemel spetsialistide välja õpetamiseks leitaks lahendus ettevõtjate ja koolide koostöös ning ennekõike olemasolevate tootmise ja töötlemise, bioloogia ja sellega seotud teaduste ning füüsikaliste loodusteaduste (sh keemia) õppesuundade õppekavade raames.
Kutseharidusega spetsialistide välja õpetamiseks tuleb OSKA hinnangul töötada ettevõtete, koolide ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös välja puidukeemia ja bioprotsesside operaatorite kutseõppekava. Õppekava sisu võiks kujundada võimalikult universaalsena, pidades silmas sarnase oskuste profiiliga spetsialistide ettevalmistamist ka teistele valdkondadele, nt biogaasijaamade operaatorid, veekäitlusoperaatorid. Alternatiivina uue õppekava loomisele saab kaaluda olemasolevate, sisult lähedaste õppekavade laiendamist.
Vastavate ettepanekute tegemise OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringus on heaks kiitnud ka OSKA koordinatsioonikogu, mis koondab tööturu osapoolte esindusorganisatsioonide juhte. OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuring avalikustatakse 2023. aasta alguses.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. OSKA uuringute tulemustele toetub haridus- ja teadusministeerium riikliku koolitustellimuse planeerimisel.
Viited
[1] Ernst & Young (2019, 2020, 2021). Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. https://empl.ee/kasulikku/uuringud/
[2] ADDVAL-BIOEC (2021). Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses. ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu. https://taltech.ee/biomajandus
[3] Ernst & Young ja Praxis (2019). Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas. Lõpparuanne. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/EY_Praxis_ETAG_l%C3%B5ppraport_12.06.2019.pdf
Arvamusartikkel ilmus Äripäeva ja Tööstusuudiste veebilehtedel 20. septembril 2022
Mis on puidu keemiline töötlemine?
Puidu kõrgemast väärindamisest rääkides peetakse silma puitmaterjali keemilist ja bioloogilist lagundamist nii, et jõutakse välja keemiatööstuse jaoks vajalike algmaterjalide, polümeerideni.
Seejuures saab ära kasutada väheväärtuslikku puitmaterjali, nagu võsa või tootmisel tekkivad puidujäätmed, mis praegu lähevad Eesti majandusele suuresti kaduma. Puidu keemilisel töötlemisel tekkiv mass on väärt tooraine erinevatele tööstusharudele, kuna sellest saab valmistada tooteid bioplastist nailonini.
Kui mitmel pool maailmas on puidu keemiline töötlemine juba juurdunud praktika, siis Eestis oleme alles teekonna alguses. Puidu keemiline töötlemine on väikseim sektor Eesti metsa- ja puidusektorist, koosnedes vaid 65-st ettevõttest, mis moodustab 2% kogusektorist. Samal ajal toob keemiline töötlemine näiteks 5% sektori müügitulust, 4% ärikasumist ja 5,3% lisandväärtusest.
Loe lisaks: OSKA koordinatsioonikogu: surve tööjõu leidmiseks tööstusvaldkondades ei kao
