Miks peaks olema tõhus kutseharidus? Tööandjate vaatevinklist vaadatuna peab tõhus kutseharidus andma õppijale sellised teadmised ja oskused, mis võimaldavad õpingute lõppedes kohe tulemuslikult tööle asuda.
Tööandjate küsitlustest, mida Eesti tööandjate keskliit on korraldanud, on selgunud, et kuigi üldiselt ollakse arvamusel, et kutseharidusel pole suurt häda midagi, ei leia ligi 2/3 ettevõtetest kutseõppeasutuste lõpetanute hulgast piisavalt vajalikke töötajaid.
Enamik ettevõtetest tegeleb ise uute töötajate väljaõpetamisega ja kõige rohkem teevad seda just kaubandusettevõtted.
Milliseid erialasid ja mis tasemel peaks Eesti õpetama? Sellele küsimusele annab meile osalise vastuse kahe aasta eest kutsekoja juurde loodud tööjõu koolitusvajaduse prognoosisüsteem OSKA. Tööturu vajaduste ja koolituspakkumiste kokkuviimisel võetakse arvesse valdkondlikke eksperdikogude soovitusi ja ettepanekuid.
Praeguseks on jõutud uurida tuleviku tööjõu ja oskuste vajadust kaheksas valdkonnas: IKTs, metsanduses, puidutööstuses, metalli- ja masinatööstuses, keemia- ja plastitööstuses, energeetikas, kaevandamises, sotsiaaltöös ning tervishoius. Nende uuringute põhjal saab välja tuua, et lähituleviku tööjõu ja oskuste vajadust mõjutavad enim kaks trendi: demograafilised muutused ja tehnoloogia areng.
On hinnatud, et 60% ametikohti on sellised, kus on võimalik automatiseerida 30% tegevusest. Tulevikus teeme kindlasti targemat tööd, rutiinsemad tegevused võtab üle tehnoloogia. Aina rohkem on vaja töötajaid, kes oskavad nutikaid masinaid ja süsteeme arendada, töös hoida ning hooldada.
Näiteks tööstusesse on juurde vaja insenere ja teisi tehnoloogilist taipu nõudvate ametite täitjaid. Puudu on tootearendus-, tööstus-, keemia-, mäe-, elektroonika-, telekommunikatsiooni-, elektri-, energeetikainseneridest, tarkvaraarendajatest, mööblitehnoloogidest, CNC-pinkide operaatoritest, harvesteri- ja forvarderioperaatoritest, puidukonstruktsioonide projekteerijatest, mehhatroonikutest, automaatikutest, hooldustehnikutest, masinate ja tööstusseadmete mehhaanikutest ja seadistajatest, keemiatööstuse, APJ-pinkide ja tootmise operaatoritest ning elektrikutest.
Neist ametitest väga paljusid saab õppida just kutsekoolides nii koolipõhises õppevormis kui ka õpipoisiõppes, kuid enne peab olema all tugev põhi põhikoolist, teisiti ei saa.
Üheks nende ametite õppimise eelduseks on matemaatika oskamine. Olen mõistatanud, kuid pole senini aru saanud, kes võidavad sellest, et gümnaasiumides on sisse viidud kitsapõhjaline ja laiapõhjaline matemaatika. Selline valik annab tegelikult täiesti vale signaali juba põhikooliõpilastele, nagu poleks matemaatika kuigi oluline õppeaine.
Kahjuks jätavad kasinad oskused matemaatikas noorte valikuvõimalused tulevikus ahtaks. Reaalainete õpetamine peab ikkagi olema nii hea, et juba põhikoolis ei kaoks lastel nende ainete vastu huvi.
Me võime muidugi uhked olla oma PISA-testide lahendajate üle, kuid reaalsus on, et praegu ei ole näiteks kõrghariduses piisavalt õppijaid reaal- ja looduserialadel. Sealjuures ei ole põhjus selles, et riik neid erialasid vähe rahastaks. Probleem on noorte väheses huvis.
OSKA analüüsid näitavad selgelt, et kohe kindlasti tasub õppida tööstuserialasid. Ka palk on seal väärikas. Nii metalli- ja masinatööstuses kui keemia-, plasti-, kummi-, puidu- ja ehitusmaterjalide tööstuses teenitakse ettevõtluses keskmisest kõrgemat palka. Energeetikas ja kaevanduses saadakse Eesti keskmisest kuni poolteist korda suuremat palka.
Aastatel 2016-2024 lahkub Eesti tööturult ligi 50 000 inimest rohkem, kui sinna siseneb. Aina rohkem on vaja tegelda olemasolevate töötajate koolitamisega.
Näiteks metalli- ja masinatööstuse koolitusvajaduse hindamisel on ilmnenud, et täiendus- ja ümberõppes osalemiseks on vaja alustada töötajate IKT-teadmiste parandamisega, et suureneks töötajate valmisolek õppida ümber nn nutikamate seadmetega töötama.
Eesti tööandjate keskliit ja Eesti kaubandus-tööstuskoda teevad kolm ettepanekut, mis aitaksid kutsehariduse edendamisele kindlasti kaasa. Esiteks, vabastada õpipoisile makstav tasu sotsiaalmaksust. Õpipoiste töötasu vabastamine sotsiaalmaksust muudaks õpipoiste palkamise veidi odavamaks ja hõlbustaks õpipoisiõppe populariseerimist.
Teiseks, me näeme selget vajadust muuta kutsekoolide rahastamise mudel tulemuspõhiseks. Töömaailma esindajad, kes on seotud kutseeksamitegavõi teevad koostööd kutsekoolidega, on hästi kursis, missugused on suurimad kutseharidusega seotud murekohad: teenimatult vähene populaarsus, suur väljalangevus, lõpetajate vähesed kompetentsid. Praktikud ütlevad, et praegune rahastamismudel ei motiveeri kooli piisavalt õppekvaliteedile panustama.
Kolmandaks, kindlasti tuleb säilitada kutseeksamite kvaliteet. Tööandjad on mures, et kutseeksamite massilise läbiviimise tarbeks kehtestatud piirhinnad ei vasta vajadusele ja teevad heade spetsialistide kaasamise raskeks.
Kutse andmine peab olema erapooletu protsess, millega tehakse kindlaks teadmiste ja oskuste vastavus tööturu nõuetele. Meie arvates tuleb kutseeksamite korraldajad leida konkursi korras ja riik ei peaks määrama kutseeksami hinda.
Käes on kevad ja paljud noored teevad valikuid, kuhu ja mida edasi minna õppima. Ma soovin, et meie koolid ja ettevõtted teeksid järjest rohkem koostööd noorte karjäärinõustajatega.
Kui teil peaks olema kõhklusi, mis suunas oma nooremaid sugulasi julgustada või kuidas omaenda haridusteed jätkata, siis mina pikaajalise tööandjana soovitan, et parem tugev kutseharidus kui poolik pehme kõrgharidus.
Enn Veskimäe ettekanne eile riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Kutsehariduse olukord ja arengusuunad” arutelul.
ENN VESKIMÄGI, ASI STANDARD JUHATUSE ESIMEES
Allikas: Põhjarannik
Artiklid
