ArtiklidEelmisel nädalal avalikustas sihtasutus Eesti rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse (RTNT) olukorra uuringu tulemused, selgitamaks välja, milliseid töötajaid ja oskusi valdkond tulevikus vajab. Kuna Pärnumaal on RTNT ettevõtteid iseäranis palju, pöörati eraldi tähelepanu siinse piirkonna arengule.
Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses valitseb , seda nii Pärnumaal kui ülejäänud Eestis. Pädevaid töötajaid on keeruline leida just väikestes asulates, suuremates raskendab olukorda konkurents ülejäänud sektoritega. Pärnumaalgi asub mitu olulist RTNT-ettevõtet maakonnakeskusest eemal: vaibatootja OÜ Valley tegutseb Vändras ja tekstiili viimistlev AS Qualitex Sindis.
Peamiselt napib uuringu järgi valdkonnas mehhatroonikateadmistega töötajaid. Mehhatroonika ühendab endas mehaanika, elektroonika ja informaatika – tööstuse automatiseerimisel on need oskused hädavajalikud. Mehhatroonikaõpet Pärnumaal aga ei pakuta. Küll saab Pärnumaa kutsehariduskeskuses (PKHK) õppida elektroonikaseadmete tehnikuks ja Pärnu Saksa tehnoloogiakool koolitab automaatikuid, aga uuringu põhjal vastavat personali siiski napib.
Praegu saab mehhatroonikat õppida vaid Tallinnas, Tartus, Ida-Viru- ja Võrumaal. hinnangul võiks seda pakkuda siiski Pärnus või Pärnumaalgi – ideaalis kõrgharidusena, kuid leevendust annaks kutseõpegi.
PKHK ei soovi niisugust eriala aga valikusse lisada, kuna see käiks koolil majanduslikult üle jõu. „Seda saab õppida päris mitmes Eesti kutsekoolis, kus kõik kohad ei täitugi,“ nendib direktor Riina Müürsepp.
Saksa tehnoloogiakooli direktor Indrek Alekõrs selgitab samuti, et mehhatroonikaõppe sisseseade läheks koolile ülikalliks. Kuna regionaalne nõudlus on Alekõrre hinnangul väike ja õpetajaid keeruline Pärnu tuua, oleks tegu tühiinvesteeringuga, mis ennast ei õigusta.
„Pärnus on kindlasti mõni ettevõte, kes selle eriala spetsialiste vajaks, kuid iga-aastast gruppi avada ei ole haridusökonoomiliselt võimalik,“ ütleb Alekõrs.
Tehnoloogiakooli direktor toob aga võrdluse sõsarkoolist Saksamaal Magdeburgis, kus mehhatroonikaõpe kestab kolm ja pool aastat, millest suurem osa veedetakse koolipingi asemel õppekeskuses. „Väljaõpe on kallis: umbes 20 korda kallim kui meie riiklik pearaha,“ kinnitab Alekõrs. Õpingud maksavad seal kinni hoopis ettevõtted, millel mehhatroonikuid hädasti tarvis on.
https://parnu.postimees.ee/4509939/parnumaal-napib-mehhatroonikuid
