Uudised
Puidukeemia arendamine võimaldab tuua vananeva töötajaskonnaga metsanduse ja puidutööstuse valdkonda tööle ka noorema põlvkonna ning kasvatada järgneval kümnendil mõnevõrra sektori tööhõivet, prognoosib värske OSKA uuring.
Hõivatute arv metsanduse ja puidutööstuse (MP) valdkonna põhikutsealadel kasvab 2031. aastaks ligikaudu 4%, arvuliselt tähendab see üle 1000 täiendava töötaja. Hõive kasvab eelkõige puitmajaehituse ja puidukeemia alavaldkondades ning peamiselt kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel, prognoosib äsja avaldatud OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuring.
„Puidukeemia on suure arengupotentsiaaliga valdkond, mis ekspertide hinnangul aitab tuua sektorisse ka noori, kes otsivad tehnoloogia vallas maailma tasemel väljakutseid,“ sõnas OSKA uuringujuht Riina Tilk. Praegu põhineb Eesti puidu väärtusahel suurel määral puidu mehaanilisel väärindamisel. Maailmaturu trende vaadates ei ole selline suund jätkusuutlik ning konkurentsis püsimiseks peame hakkama puitu rohkem keemiliselt töötlema.
Eestis on hetkel aktiivses arenduses kaks suuremat puidu keemilise töötlemisega seotud projekti: Fibenol OÜ Imavere puidutöötlemise katsetehas ja AS Viru Keemia Grupi biotoodete tootmiskompleksi arendus. Kahe uue arendusprojektiga seotud tööhõive kasvuks aastani 2031 hinnatakse täiendavad 400–450 inimest (sh 175–200 tootmisoperaatorit, 100 tootmisseadmete tehnikut, 30–40 inseneri, 30–40 tootmisjuhti).
Käesolevas uuringus teeb OSKA ettepaneku luua puidukeemia arendamiseks vajalike spetsiifiliste teadmistega spetsialistide välja õpetamiseks võimalused nii kõrg- kui ka kutsehariduse tasemel.
Hõive kasvu nähakse järgneval kümnendil ka puitmajaehituses. See on seotud puidule suurema lisandväärtuse andmisega ja puidu kui taastuva ehitusmaterjali suurema kasutuselevõtuga, sh vanemate hoonete renoveerimisel. Prognoosi kohaselt kasvab valdkond kümne aastaga 20%. Täiendava tööjõu vajadust nähakse eelkõige tootmisjuhtide ja puitmaja ehitusjuhtide, inseneride-tehnikute, puitmajaehitajate ja oskustööliste osas.
Suur asendusvajadus
Eesti metsandus ja puidutööstus toimetab keset suurt turbulentsi ja ebaselgust, tõdes Riina Tilk. Keeruliste rahvusvaheliste olude kõrval mõjutab valdkonna edasist arengut „Metsanduse arengukava 2030“ (MAK2030) vastuvõtmine.
Tilga sõnul jääb aga sõltumata sellest, milliseks kujuneb MAK2030 soovituslik raiemaht, valdkonna lähema kümnendi suurimaks väljakutseks ikkagi toimetulek kvalifitseeritud tööjõu nappusega.
Kuigi enamikul puidutööstuse, mööblitööstuse ja metsanduse põhikutsealadel püsib tööjõuvajadus stabiilne, on praeguse töötajaskonna kõrge vanuse tõttu järgneval kümnendil suur töötajate asendusvajadus.
Põhikutsealade täiendava tööjõu vajadusele (üle 1000 töötaja kümne aasta jooksul) lisandub üle 6700 töötaja asendamise vajadus. Asendusvajadus moodustab seega u 85% kogu uue tööjõu vajadusest.
Järgneva kümne aasta jooksul jõuab pensionile mineku ikka 37% tootmisseadmete tehnikutest ja puiduveoki juhtidest; 30% metsanduse keskastme spetsialistidest; paberitööstuses 49% tootmisjuhtidest ja 38% inseneridest.
„Inseneride puudus vaatab ka siit sektorist vastu,“ märkis OSKA analüütik Elin-Külliki Kruusmaa. Seetõttu toetatakse käesolevas uuringus OSKA varasemaid ettepanekuid, mis soovitavad süsteemselt tegeleda insenerihariduse tähtsustamisega, MATIK-õppe ning laiapõhjalisema kutsehariduse terviklahenduse arendamisega.
Samuti tehakse uuringus ettepanek luua metsaväljaveo autojuhtide koolitamiseks täiendavad õpivõimalused ning pakkuda eri põhikutsealadele sisenemiseks senisest enam lühiajalisi kursusi.
Kruusmaa sõnul tuleb tõenäoliselt ka järgneval kümnendil valdkonna tööjõuvajaduse katmiseks kaasata välistööjõudu, seda nii lihtsamatel oskustöödel kui ka inseneerias. 2021. aastal moodustas välistööjõud üle 7% (üle 2000 inimese) valdkonna töötajaskonnast.
Muutuv oskusvajadus
Metsanduse ja puidutööstuse valdkonnale tööjõudu koolitades tuleb arvestada ka muutuvate oskusnõuetega. Kasvava vajadusega on valdkondlikud tehnoloogilised oskused ja tehnoloogilisi arendusi võimaldavad oskused. Järjest olulisemaks on muutunud teadmised metsa ökoloogilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest, sh kultuurilistest funktsioonidest ning oskus nendega arvestada.
Senisest enam tuleb ekspertide hinnangul tööjõudu koolitades rõhku panna ka riskijuhtimise oskustele, et suudetaks toime tulla nii kliimamuutustest, geopoliitilisest ebastabiilsusest kui ka majandus‑, energia- jm kriisidest tingitud võimaliku ebastabiilsusega. Samuti on valdkonna töötajatele kogukondadega ja avalikkusega suhtlemiseks kasvava vajadusega heade kommunikatsiooni- ehk lävimisoskuste olemasolu.
Tutvu OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringuga SIIN.
Tuleviku oskuste ja tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
