ArtiklidTäna avaldati raport, millest ilmneb, et Eesti teaduse tugevused ei ole kooskõlas nende ettevõtlusvaldkondadega, mis Eestis on konkurentsivõimelisemad.
Probleemina tuuakse raportis välja, et kuna majandusvaldkondades ei ole seatud pikaajalisi strateegilisi suundi, siis teadusasutustel ja kõrgkoolidel ei ole millest lähtuda, et koolitada ja teha teadust, mis toetaks siinset ettevõtlust.
Raporti koostajad toovad välja asjaolu, mis juba ammusest teada: teadus- ja arendusasutused ning ettevõtted ei tee piisavalt koostööd innovatsiooni arendamiseks ja rakendamiseks.
Doktorantidele või neile, kes kaaluvad doktorantuuri astuda on raporti koostajatel aga julgustav sõnum: Eesti majandus vajab doktorikraadiga inimesi. Kui 2016. aastal oli OECD riikides 1000 elaniku kohta keskmiselt kümme doktorikraadiga inimest, siis eestis vaid 8. Soomes oli sama näitaja 12,6.
Eestis töötavad doktorikraadiga inimesed peamiselt kõrghariduses ehk õpetavad ja teevad teadustööd ülikoolides ja kõrgkoolides. Selleks, et majandus kasvaks ning annaks lisandväärtust oleks aga vaja doktorikraadiga inimesi ka avalikku ja erasektorisse.
Samas selleks, et et doktorikraadiga inimesed neis sektorites hakkama saaksid, on vaja senisest enam doktoriõppes pakkuda ettevõtluse, projektijuhtimise, kommunikatsiooni ja meeskonnatööga seotud teadmisi ja oskusi.
Mis on raport?
on seire- ja prognoosisüsteem, pikemalt kontseptsioon. Selle eesmärk on paremini siduda vajadusi ja koolituspakkumist ning see, et toimuvad muutused ja ühiskonna vajadused jõuaksid koolituspakkumisse võimalikult kiiresti. arendamist koordineerib Sihtasutus .
Puudub sild teaduse ja ettevõtluse vahel
Etteheide, et ülikoolid ei oska teha ettevõtetele sobivaid lahendusi ning ettevõtted ei oska teadusmahukat arendust teha, saab raportis veel kord kinnitust, kuid sedakorda koos põhjendusega.
Üks peamisi põhjus on, et Eesti ettevõtlussektoris on peamiselt mikro- ja väikeettevõttes, kel pole vahendeid ega võimekust innovatsiooni teha, siis pole põhjust ka loota, et nad teeksid koostööd teadlastega.
Ülikoolide ja teadusasutuste poolelt tuuakse aga välja, et akadeemiline kogukond on endistviisi pühendunud eelkõige rahvusvaheliste publikatsioonide ja viidatavuse tagamisele ega tegele partneritega koostööle väljaspool ülikooli. “Metafoorselt väljendudes võib öelda, et ettevõtluskogukond ja akadeemiline kogukond elavad laia jõe eri kallastel, aga silda üle jõe pole. Seda silda on vaja mõlemalt poolt ühise kava järgi ehitama hakata,” seisab raportis.
Raport soovitab, et ühiskonnas, kus räägitakse teaduspõhisest majandusest, peaks toetatama teadlaste liikumist teadusest ettevõtlusesse (ja ka riigisektorisse) ning tagasi. Paari aasta pikkune erialane töö ettevõttes, olgu selleks seal teauds- ja arendusprobleemide lahendamine või oma iduettevõtte loomine, võiks olla karjäärimudeli mõttes võrdsustatud järeldoktorantuuriga, ent töö laadist lähtuvalt tuleks selle tulemuslikkust hinnata akadeemilistest mõõdikutest erinevalt.
Raporti ettepanekud:
Määratleda riigile olulised pikaajalised strateegilised tegevussuunad, mis toetavad eri majandusvaldkondade eesmärkide saavutamist ning annavad teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele infot ettevõtluse ootustest TAI arengule.
Kui soovime liikuda suuremat lisandväärtust loova ühiskonna poole, on meil vaja rohkem teaduskraadiga töötajaid, st teadustöötajate vajaduse prognoosimisel ei saa lähtuda pelgalt praegusest nõudlusest.
Eesti siht võiks olla jõuda aastail 2018–2025 vähemalt OECD riikide keskmise näitaja tasemele. See eeldab, et meil olnuks 2016. aastal u 1400 doktorikraadiga 25–64-aastast inimest tööjõus rohkem.
https://novaator.err.ee/858977/raport-eesti-teadus-ja-ettevotlus-astuvad-erinevat-jalga
