Artiklid
Transpordis, mis on üks keskkonda enim saastavaid valdkondi, on võetud siht rohelisema tegutsemise suunas ning see tingib vajaduse keskkonna- ja tehnikaalaste teadmistega tööjõu järele, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.
Transpordist tekkiva süsinikujalajälje vähendamine on järgneval kümnendil Euroopa Liidus teravdatud tähelepanu all. Ka Eestis arendatakse kliimaeesmärkide täitmiseks taristut, mis võimaldab korraldada kaubavooge keskkonnahoidlikumalt, võetakse kasutusele uusi kütuseid ja sõidukeid.
Keskkonna säästmine on tihedalt seotu uute tehnoloogiate arendamise ja rakendamisega. See tähendab, et töötajatel on roheoskustele lisaks vaja ka digioskusi ja tehnoloogilist taipu, samuti teadmisi küberohtudega toimetulemiseks.
Tehnoloogia arengu kolm peamist märksõna transpordivaldkonnas on digitaliseerimine, automatiseerimine ja kaugjuhtimine. Viimane hakkab OSKA prognoosi kohaselt tööjõule mõju avaldama pigem kümnendi lõpus, kuid esimesed lahendused on juba praegu kohal nii maanteel (kaugjuhitavad kaubikud), merel (Läänemere seire robotlaev) kui ka õhus (droonid ja irdtornid).
OSKA uuringus prognoositakse järgnevaks kümnendiks transpordi valdkonnas tervikuna väikest hõive kasvu – ca 9%. Uue tööjõu vajadus suureneb tehnoloogiaga tihedalt seotud erialadel. Igas transpordi alavaldkonnas on aga ka oskuste ja tööjõuvajadust mõjutavad spetsiifilisemad tegurid.
Uuslennundus kasvatab vajadust inseneride järele
Õhutranspordis on kõige suurem kitsaskoht digikompetentsete sideinseneride puudus – kümne aasta jooksul nõudlus nende järele võrreldes praegusega kahekordistub. Muu hulgas on see tingitud mehitamata lennunduse ehk uuslennunduse arengust, mis nõuab uute juhtimissüsteemide välja töötamist ja automatiseerimist. Suureneb nii droonide kui ka irdtornide kasutuselevõtt. Irdtorni kasutatakse juba praegu, et juhtida Tartu lennuvälja lennuliiklust Tallinnas asuvast tornis.
OSKA uuringujuhi Silja Lassuri sõnul on uuslennundus arenenud vähem kui kahe aastaga täiesti uuele tasemele muuhulgas seoses Ukraina sõjaga. Teisalt on sõda tinginud Aasia-suunaliste ülelendude kadumise ning sellega on vähenenud lennujuhtide vajadust. Siiski on lennujuht oluline kutseala, mille õpetamisse ei tohi pausi sisse jätta kahel põhjusel: esiteks on see rangelt sertifitseeritud eriala, teiseks seotud riigi sise- ja välisjulgeolekuga.
Veoauto- ja bussijuhi ametikoolituse läbinud ei jõua tööturule
Maanteetranspordis on suurim murekoht vananev tööjõud: lähema kümne aasta jooksul liigub tööturult välja ligi 40% veoautojuhtidest ning umbes 64% bussijuhtidest. OSKA arvutuste kohaselt on järgneval kümnendil vaja pensionile siirdujate asendamiseks 200 ühissõidukijuhti ja 550 veoautojuhti aastas.
Koolituskohtade lisamine probleeme ei lahenda, sest juba praegu on ametikoolituse läbinute arv täiesti piisav nõudluse rahuldamiseks, ütles OSKA analüütik Andres Viia. Paraku ei rakendu suur hulk tasemeõppe ega täienduskoolituse läbinuist erialasel tööl ning tööandjad tunnetavad juhtidest teravat puudust.
Erialase mitterakendumise põhjused on eelkõige seotud kehvade töötingimustega (sh töötasu, tööaeg, koormus, paindlikkus), aga ka veokijuhiameti madala mainega. Tingimuste parandamine on Viia sõnul oluline meede alavaldkonna tööjõupuuduse probleemi lahendamisel.
Merehariduse õpiteed tuleb muuta selgemaks
Merenduse peamine murekoht on seotud haridusega. Andres Viia selgitas, et mereharidus ei ole Eestis süsteemselt kavandatud ja õppuritel on keeruline mõista võimalikke karjääri- ja õpiteid.
Mereharidust pakutakse nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel, kuid kutseharidusest kõrgkooli edasi liikumine on keeruline. Seetõttu jätkavad Eestis kutsehariduse omandanud sageli haridusteed hoopis Soomes. Viia sõnul tuleb üle vaadata kõik õppekavad, et kujundada merehariduse terviklahendus Eestis.
Lähitulevikus tuleb fookusesse võtta laevamehaanikute, eriti elektromehaanikute koolitamine, sest vajadus nende järele tulevikus kasvab ja uut tööjõudu ei tule praegu vajalikul hulgal juurde. Samuti on puudus laevaelektrikutest.
Kuigi madruseid ja motoriste lisandub koolitusest piisavalt, kaotavad Eesti tööandjad nad palgakonkurentsis põhjanaabritele.
Raudtee valdkonnas kasvab digilahenduste kasutuselevõtt
Raudtee valdkonda ootavad järgmisel kümnendil ees olulised muutused. Rail Balticu tarbeks rajataval 1435 mm rööpmelaiusega kiirraudteel on uus liiklusjuhtimise süsteem ning ohutusega kaasnevad nõuded, mis erinevad tänasest raudteesüsteemist. Uuenevad ka Eesti Raudtee ja Edelaraudtee taristud, sh uued turvangusüsteemid, digitaalsed juhtimissüsteemid ja suureneb elektrifitseerimine. Silja Lassuri sõnul kasvab sellega vajadus tee- ja turvanguseadmete mehaanikute järele, ent väheneb liikluskorraldajate vajadus.
Juurde on tarvis ka vedurijuhte ja klienditeenindajaid – seda seoses Elroni plaanidega tuua liinile 16 uut reisirongi.
Kõigi transpordi alavaldkandade järgneva kümnendi tööjõu- ja oskuste vajaduse detailse ülevaate leiab OSKA uuringust „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: transport“.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
