Artiklidnäitas, et 14 000 IKT-tundjat juurde saamata jääb Eesti juba nelja aasta pärast hätta.
Lähima kümne aasta jooksul surevad välja rutiinset laadi lihtsamad tööd, nagu arveametniku ja palgaarvestaja ametid kontoris, raietöölise amet metsanduses ning liinitöölise amet tootmises, aga ka teeninduses. Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ja multifunktsionaalsust, kõigil elualadel muutuvad üha olulisemaks IKT- ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused.
Sellise tulemuseni jõudsid seire- ja prognoosisüsteemi esimesed uuringud. valdkondlikud töögrupid loodi SA juurde, et teha kindlaks, milliseid ameteid ja oskusi vajab lähima kümne aasta jooksul, ning koostada selle põhjal riiklik koolitustellimus. Kolm esimest valdkonda on IKT, metsa- ja puidutööstus ning arvestusala. Kaks esimest on kõikide näitajate põhjal Eesti olulisemad majandusvaldkonnad. Arvestusala valiti selleks, et proovida uudset metoodikat ka kutsetegevusepõhiselt – raamatupidajaid ja audiitoreid töötab kõigis sektorites, selgitas koordinaator Tiia Randma.
Arvestusalal ja metsatööstuses peaks 2020. aastaks töötama praegusega võrreldes vähemalt tuhat inimest rohkem, aga infotehnoloogia valdkond karjub ligi 14 000 uue spetsialisti järele, osutasid uuringud.
„Arvatakse, et majandusliku ja sotsiaalse kihistumise põhjuseks saab tulevikus tehnoloogiline võimekus, sealhulgas kasutajana,” nentis Randma rahvusvahelistele uuringutele viidates. „Ka nupule vajutajalt eeldatakse, et ta saab aru, mis masina sees toimub. See polegi nii lihtne.”
Tehnoloogiaga sina peal töötajaid vajavad hiljemalt kümne aasta pärast kõik Eesti majandusvaldkonnad, esimesed sammud on selle poole astutud. Näiteks on metsanduses puudus meestest ja naistest, kes saaksid hakkama langetustraktoriga, mille juhtimispult meenutab kosmoselaeva oma.
Koolitustellimuse tegijatele
eksperdirühm rõhutab, et IKT-oskustega inimeste juurde saamiseks ei pea looma senisest rohkem õppekohti, vaid vähendama õpingutest loobujate hulka. Eesmärk on, et vähemalt 70% valdkonna õppureid jõuaks diplomini. Samal ajal tuleb parandada kõigi elualade töötajate IT-oskusi, et ei juhtuks nii nagu metsanduses: kogemustega mehed langesid välja, sest ei tunne uut tehnoloogiat.
Uue mõttena käidi välja kõrgkoolide ja rakenduskõrgkoolide esimeste aastate õppekavade ühtlustamine. „See tähendab, et kõrgkooli sisse astudes poleks vaja valida, kas rakenduskõrgharidusse või bakalaureuseõppesse. Valik tuleb teha kolmandaks õppeaastaks, siis läheb üks suund akadeemilisemat teed ja teine praktilisemat rada,” selgitas Randma. „Praegu läheb lõviosa (70%) bakalaureuseastme lõpetajaid tööle. Samas on see õpe valdavalt praktilise suunitluseta.”
analüüsitakse igal aastal viies valdkonnas, sel aastal tulevad veel rapordid metalli- ja masinatööstuse ning sotsiaaltöö kohta.
