Siseturvalisuse valdkonnas tuleb muuta õppimisvõimalused senisest paindlikumaks ning leida tasakaal töökohapõhise- ja tasemeõppe vahel, kinnitati OSKA seirearutelul.
Siseturvalisuse valdkonnas on OSKA uuringu andmetel aastani 2029 vaja ligi 775 uut töötajat aastas, ent tasemeõppekavade lõpetajatest selleks ei piisa. OSKA tegi oma 2020. a avaldatud siseturvalisuse valdkonna uuringus ettepaneku muuta õpivõimalused paindlikumaks, et valdkonna ametialadele saaks senisest tõhusamalt siseneda ka läbi ümber- ja täiendõppe.
Tänavu novembris toimunud seireseminaril selgus, et OSKA ettepanekutega on arvestatud, õpiteede mitmekesistamist tuleb osapoolte hinnangul jätkata.
Tasemeõppe lõpetajatest ei piisa
Siseturvalisuse valdkonna kutsealadel töötas uuringu läbiviimise ajal 2020. a kokku üle 12 500 inimese ehk u 2% kõigist Eestis hõivatutest. Hõive jagunes umbes pooleks avaliku ja erasektori vahel, kusjuures ligi 90% erasektori hõivest oli seotud turvatöötajate ja -juhtide põhikutsealaga.
Põhikutsealadel, millele valmistatakse uut tööjõudu ette valdkondlikus tasemeõppes, on tööjõuvajadus üle 550 inimest aastas, ent lõpetajaid üksnes u 240 inimest aastas, millest kaks kolmandikku (68%) kutsehariduses ja kolmandik (32%) kõrghariduses. Seega jääb tööjõuvajaduse katmiseks aastas puudu üle 300 tasemeõppe lõpetaja, tõdes OSKA analüütik Anneli Leemet.
Kõige teravamalt ilmnes uuringu läbiviimisel ajal tööjõunappus turvatehnikutel (tööjõuvajadus on ligi neli korda suurem koolituspakkumisest), Politsei- ja Piirivalveametis (suur vanuse tõttu lahkujate hulk) ja vanglateenistuses (suur tööjõu voolavus).
Moodulpõhisus võimaldaks õpperühmi avada
Tänavusel seireseminaril, kuhu olid kaasatud siseturvalisuse valdkonna tööandjate ja koolide esindajad, kinnitasid osapooled, et täiendavad töökohapõhiseid õppekavasid ning täienduskoolituse võimalusi on loodud, kuid eri põhjustel on gruppide täituvusega probleeme.
Näiteks tehti OSKA uuringus ettepanek töötada Sisekaitseakadeemial (SKA) koostöös Häirekeskusega välja päästekorraldaja töökohapõhine kutseõppekava. Päästekorraldaja töökohapõhine õpe on toimunud nüüdseks aasta aega ning aidanud uut tööjõudu välja koolitada. Õpe kestab 6 kuud ja lõppeb kutseeksamiga. Paraku on ilmnenud, et töökohapõhine õpe konkureerib SKA päästekorraldaja koolipõhise õppega. Üheks põhjuseks on asjaolu, et töökohapõhisel õppel olijatele makstakse palka, koolis vaid stipendiumi. 2023. aastast tõstetakse koolipõhises õppes stipendiumi ning loodetakse, et see lahendab õpperühmade täituvuse probleemi. Edaspidi saaks Häirekeskus tegeleda oma põhiülesannetega ja kool panustada õpetamisse. Töökohapõhine õpe jääks siiski alles erandite jaoks, nt selleks, et võimaldada kiiremini ja paindlikumalt spetsiifilisi teadmisi omandada siseturvalisuse valdkonna kogenud töötajatel.
Töökohapõhist erialast kutseõpet piloteerib ka vanglateenistus koostöös SKA-ga. Samas tolliinspektori töökohapõhist kutseõpet ei õnnestunud käivitada, kuna rühma avamiseks vajalik õpilaste arv ei tulnud täis.
Probleemi võimaliku lahendusena nähti seirearutelul moodulpõhise lähenemise rakendamist kutseõppes.
Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht Andre Lilleleht tõi näiteks erinevad kutsehariduskeskused (Pärnu, Tartu, Jõhvi), kus pakutakse turvasüsteemide tehniku õppe mooduleid ka teiste erialade õpilastele – automaatikutele, elektroonikutele jne. Samuti on moodulid avatud väljapoolt tulijatele. Nii õpivad turvasüsteemide tehnikud oma õppekava järgi, ent grupiga liituvad eri aegadel muude erialade õppurid üksikute ainete raames. See võimaldab turvasüsteemide tehniku õppegrupid avada ka juhul, kui rühm ei täitu ning samal ajal pakkuda tööturu vajadustele vastavat paindlikku õpet.
Lilleleht tõdes, et aeg, kus turvaturg sai igal aastal otse koolidest paarkümmend valmis turvasüsteemide spetsialisti, ei tule enam kunagi tagasi – tänapäeval on vaja inimesi arendada töötamise käigus ning siin tuleb ka tööandjail endil tugevalt panustada.
Siseturvalisuse valdkonna seire materjalid on leitavad uuringu lehel materjalide alajaotuses.
Artikli autor: Siret Trull, SA Kutsekoda