Spikker sisseastujale: mida minna õppima? Kõige rohkem on Eestis puudu insenere

Kutsekoda on analüüsinud umbes pooli Eesti majandusvaldkondi ja näinud kõige suuremat tööjõupuudust tehnilistel erialadel.

Lähinädalate jooksul esitavad tuhanded Eesti noored ülikoolidesse, rakenduskõrgkoolidesse ja kutseõppeasutustesse sisseastumisavalduse. Sihtasutus Kutsekoda on analüüsinud, kui palju ja milliste oskustega inimesi on Eesti tööturul lähitulevikus vaja, ja annab neile head nõu: õppige inseneriks, sest neist on kõige suurem puudus.

„Selle teadmise pealt, mis meil praegu on, soovitaksin mina kindlasti minna õppima tehnilisi erialasid,” ütles Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma. See ei tähenda ainult soovitust omandada pigem rakenduskõrgharidus või kutseharidus. Ka kõrgharidusega insenere on Eesti tööstusse hädasti vaja. „Mehaanikainsenerid, ehitusinsenerid, vee-, kanalisatsiooni-, kütteinsenerid… Võime laskuda detailidesse, aga põhiliselt on vaja eri valdkondade insenere,” nimetas ta.

Kutsekoda on 2016. aastast uurinud Eesti majandusvaldkondi, vaadanud töökohtade suhet lõpetajate hulgaga ning arutanud ekspertide ja tööandjatega, millised võiksid olla suundumused. Nende analüüside tulemused on esitatud artikli kõrval: kus võib tulevikus Eestis kergemini tööd leida ja kus on ehk töötajaid liiga palju.

Kõrval olevad tabelid näitavad muidugi ainult poolt suurest pildist. Läbi on uurimata sellised valdkonnad nagu meedia ja suhtekorraldus, avalik haldus, kinnisvara, loometegevus, pangandus, keskkonnahoid.

Kutsekoda on jõudnud uuringutega alles poole peale, ütles Randma, kes peab peale juhatuse liikme ka prognooside programmi OSKA arendusjuhi ametit. 2020. aastaks kavatsetakse kogu majandusele ring peale teha. Randma sõnul alustati Eesti majandusele olulisematest valdkondadest, seega paistavad silma insener-tehnilised valdkonnad, tervishoid, metsa- ja puidutööstus, energeetika ja kaevandamine, transport ja logistika jne.

Oodata on lisa

Niinimetatud pehmetest valdkondadest võib Randma sõnul oodata lisa sellesse nimekirja, kus on erialad, mille spetsialiste koolitatakse Eestis praegu rohkem, kui tööturg vajab. „Seal on näiteks keskkonnaspetsialistid, kelle puhul me juba teame, et neid õpib praegu liiga palju ja neile ei ole töökohti,” tõi Randma näite. „See jutt alles hakkab tulema, et Eestis õpib palju spetsialiste, kellele ei jätku erialast tööd.”

Tabelid näitavad tegelikult tuttavat pilti: tööstuse esindajad tunnevad väga tõsiselt, et järelkasvu pole piisavalt ja haritud tööjõudu on juurde vaja. Kõige lihtsam näide on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Kutsekoja kommunikatsioonijuht Marit Valge ütles, et eelkõige jääb IT-inimesi puudu väljaspool IT sektorit.

Kutsekoja esindajad toovad näiteks rõiva- ja tekstiilitööstuse, mille uuring avalikustati juunis.

„Neil on massiliselt puudus õmblejatest, aga noored ei lähe õmblejaks õppima ja see on pigem täiskasvanud ümberõppijate maailm,” selgitas Randma. Tegelikult oleks vaja kõrgharidusega tehnolooge, kes oskaksid välja töötada nutikaid lahendusi. Randma ja Valge tõid näiteks firma, kus toodetakse Norra jaoks riideid, mis saadavad kaluri vette kukkudes välja hädaabikutse, ja riideid, mis jälgivad tuukrite seisundit. Teisisõnu: tihti ei teadvusta noored sisseastujad endale, et tekstiilitööstus võib tähendada kõrgtehnoloogia valdkonda, mitte liinitööd.

Teisalt erinevad noorte õppurite ootused sellest, mida võiks lähiajal vaja minna. Valge kirjeldas suhtumist: kui juba minna tehnikat õppima, siis ei taheta piirduda õmblusmasinate parandamise ja seadistamisega, vaid soovitakse metallitööstuses midagi suurt teha.

Hea näide on sotsiaaltöö

Tehnoloogilisi oskusi on seega tulevikus vaja rohkem ja kõigis valdkondades, järeldub OSKA analüüsist. Kutsekoja uuringust selgub seegi, kus on praegu rohkem õppijaid ja lõpetajaid, kui tulevikus vabu töökohti. Hea näide on sotsiaaltöö magistrid.

„See on populaarne eriala, mida õppida, aga need lõpetajad ei lähe tulevikus erialasele tööle, sest töö on raske ja ilmselt on siin ka palgaküsimus,” nentis Valge. Kuhu nad siis tööle lähevad? „Need, kes saavad, lähevad sotsiaalministeeriumisse, ja need, kes ei saa, leiavad mingi muu koha. Karjääri mõttes arvavad paljud, et lähevad sotsiaalministeeriumisse,” selgitas ta.

Randma sõnul soovivad tõenäoliselt paljud õppurid lihtsalt kõrgharidust ega tunnegi huvi erialasele tööle mineku vastu. Rahvaloenduse andmed näitasid, et sotsiaaltöö magistreid töötab igal pool. „Kõige rohkem oli lasteaednikke, aga oli ka bensiinijaama operaatoreid,” märkis Randma.

Näiteid on veelgi. Kui räägitakse arstide ja õdede puudusest, siis ämmaemandaid koolitatakse meil rohkem, kui on vanuse tõttu tööturult lahkujate asendamiseks vaja. Samuti on justkui piisavalt magistriharidusega psühholooge, kellel oleks potentsiaali minna kliiniliseks või koolipsühholoogiks, aga see ei realiseeru – koolipsühholoogiks ei taheta minna.

Samuti ei ole piisavalt apteekreid ehk proviisoreid ja farmatseute, kelle puhul on kõige suurem mure õpingute katkestamine. Katkestamise mure kummitab ka IT valdkonda, kus ettevõtted kurdavad haritud tarkvaraarendajate puudust ja peavad tööjõupuuduse tõttu võtma tööle neid, kellel on õpingud pooleli. See võib omakorda motiveerida õpinguid katki jätma, sest tööd jagub niigi.

„Bakalaureusetasemel katkestavad õpingud umbes pooled õppijad,” tutvustas Valge ülemaailmset suundumust, et enne tööjõuturule minekut ei õpi noored eriti pikalt. See omakorda paneb ülikoolid pead kratsima ja nuputama, kuidas pakkuda piisavalt huvitavat ja ühtlasi vajalikku haridust. „Me näeme, et koolid teevad igasuguseid vigureid, et noori koolis hoida, aga sellest ei piisa,” tõdes Randma.

– ÄÄREJUTT –

Kus on tööjõudu tulevikus puudu ja kus üle?

Tööjõudu tulevikus puudu

**Metsandus

Harvesteri- ja forvarderioperaatorid

Metsaveo- ja hakkurautojuhid

Tootmisjuhid

Puitkonstruktsioonide projekteerijad

Tootearendajad

Mööblitehnoloogid, tehnik-joonestajad

Tootmisseadmete tehnikud ja liinioperaatorid

**Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia

IKT-pädevusega juhid

Elektroonikainsenerid

Tarkvaraanalüütikud, -arhitektid ja -arendajad (Tarkvaraarendus on suurima kasvuvajadusega kutseala ja vajab eelkõige kõrgharidusega spetsialiste. Kõrgkooli sisseastujate arv on piisav, et vajadus katta, kuid probleem on katkestajate suures hulgas. Samas ületab kutseharidusega tarkvaraarendajate puhul pakkumine nõudluse.)

IKT-süsteemide analüütikud, arhitektid, arendajad ja haldajad

Telekommunikatsiooniinsenerid

**Sotsiaaltöö

Hooldustöötajad (Hooldustöötajate vajadus kasvab lähiaastatel seoses elanikkonna vananemisega.)

**Metalli- ja masinatööstus

Müügi-, turunduse- ja tarnealajuhid

Tootmis-, tsehhi-, kvaliteedi- ja tehnikajuhid

Tehnoloogia, tootmissüsteemide, CAD/CAM-i, tootearendus-, mehhatroonika-, mehaanika-, hooldus-, laeva-, keevitus-, prototüüpimis-, kvaliteedi- tootmis- jne insenerid

**Energeetika ja kaevandamine

Juhid kaevandamises

Mäeinsenerid

Lõhkajad (Põlevkiviettevõtted koolitavad ise tööjõudu, mujal kaevandamise valdkonnas on tööjõu ettevalmistamine probleem.)

Kaevurid ja mäemasinate operaatorid, sõidukijuhid

Juhid energeetikas

Elektri-, energeetika-, tööstusinsenerid

Energeetika ja elektriala tehnikud, tootmisoperaatorid ja töödejuhatajad

Elektrikud

Katlaoperaatorid

**Keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstus

Kummi- ja plastitööstuse seadmete mehhaanikud, seadistajad ja operaatorid

**Tervishoid

Proviisorid ja farmatseudid

Õed

**Transport, logistika, mootorsõidukite remont ja hooldus

Transpordi ja logistika juhid / tippspetsialistid

Logistikud / ostuspetsialistid / laotöötajad

Tõsteseadmete operaatorid / kraanajuhid, dokkijad

Bussi-, trammi-, trolli- ja veoautojuhid (Eksperdid näevad bussi- ja veoautojuhtide puhul suurenenud riski tööjõu väljavooluks Eestist. Veoautojuhtide tööjõuvajaduse katmiseks värvatakse välistööjõudu.)

**Ehitus

Juhid ehituses (sh objekti- ja projektijuhid)

Insenerid (Tööandjad tunnetavad eriti puudust teede- ning veetehnika ja hoone tehnosüsteemide inseneridest. Kitsama spetsialiseerumisega inseneride, nagu raudtee-, sadama- ja geotehnikainseneride järele on nõudlus väike, kuid nende olemasolu on hädavajalik.)

Tööjuhid

Konstruktsioonide ja katuste ehitajad

Veevärgi ja hoone sisekliima lukksepad

**Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus

Konstruktorid

Tehnoloogid

Tehnikud

**Personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamine

Tervishoiusekretär (Seoses töömudeli muutustega tervishoiusektoris vajatakse sinna enam assistente ja sekretäre. Spetsiifiline õpe praegu puudub, kuid kavas on see luua 5. taseme kutseõppesse ja/või täienduskoolitusena.)

————

Tööjõudu tulevikus üle

**Metsandus

Raietöölised

Arboristid

**Majandusarvestus

Finantsjuhid ja arvestusettevõtte juhid

Keskastme raamatupidajad

Palgaarvestajad, arveametnikud

**Sotsiaaltöö

Juhid

Sotsiaaltöötajad ja nõustajad (Vajadus sotsiaaltöötajate järele suureneb veidi, sh põhiliselt KOV-i sotsiaaltöötajate järele. Kasvuvajaduse tekitab uus sotsiaalhoolekande seadus ja suundumine kogukonnapõhistele teenustele.)

Lastehoidjad ja asenduskodutöötajad

**Keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstus

Keemiaprotsesside tehnoloogid (Pakkumine ületab statistiliselt nõudluse, kuid selleks, et katta keemiainseneride tööjõuvajadus, peaksid kõik bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe lõpetajad minema edasi magistriõppesse.)

Kummi- ja plastitööstuse juhid, tootearendusinsenerid, meistrid ja töödejuhatajad

**Tervishoid

Ämmaemandad (Olukorras, kus ämmaemandate pakkumine ületab asendusvajaduse, vajab seniste vastuvõtuarvudega jätkamine head argumentatsiooni. Kui tervishoiusüsteem suudab ämmaemandaid kutsealaselt täies ulatuses rakendada, on seniste vastuvõtuarvudega jätkamine aktsepteeritav.)

Kliinilised ja koolipsühholoogid (Haridussüsteem pakub piisaval hulgal magistriharidusega psühholooge, kel on potentsiaal siirduda kliiniliseks või koolipsühholoogiks. Et see potentsiaal realiseeruks, tuleb luua tingimused kliinilise psühholoogi kutseaasta läbimiseks ja parandada koolipsühholoogide töötingimusi.)

**Transport, logistika, mootorsõidukite remont ja hooldus

Logistikavaldkonna tollideklarandid ja transpordikorraldajad (Koolituspakkumine ületab tööjõunõudlust kordades.)

Mootorsõidukite tehnikajuhid ja meistrid-töödejuhatajad, diagnostikad, tehnikud, keretööde tehnikud

**Ehitus

Arhitektid (sh sise-, maastikuarhitektid, planeerijad) (Tööandjad vajavad rohkem rakendusliku suunitluse ja heade ehitustehniliste teadmiste ja oskustega arhitekte.)

**Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus

Ostu- ja müügispetsialistid

Rätsepad

**Personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamine

Personalitöö juhid, tippspetsialistid, keskastme spetsialistid ja kontoriametnikud

Teabe‑ ja dokumendihalduse tipp- ja keskastme spetsialistid

Koolid arvestavad ettepanekutega

Kutsekoja ülesanne on teha oma OSKA uuringute järgi ettepanekuid nii ülikoolidele kui ka haridusministeeriumile (ministeerium korraldab tänavu jälle ülikoolide halduslepinguid, kus tuleb kokku leppida, mis ülikoolid mingite erialade õpetamise eest vastutavad) ja jälgida, kuidas nende ettepanekuid ellu viiakse.

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Jaak Aaviksoo ütles, et TTÜ on viimase kahe aasta jooksul OSKA uuringuid arvestades uuendanud kõik esimese ja teise astme õppekavad. Ta tõi näite, et üks ettepanek oli anda kõigil erialadel natuke laiema põhjaga haridust. Seetõttu on TTÜ vähendanud programmide arvu ja püüdnud kõigil erialadel õpetada ka näiteks IKT oskusi.

„Peaaegu kõik TTÜ õppeprogrammid kuuluvad kasvava nõudlusega valdkondade hulka,” ütles Aaviksoo. „Sealhulgas moodustavad IT erialade lõpetajad üle veerandi ja inseneriteaduste omad üle kolmandiku lõpetajatest. Hea meelega me suurendaksime vastuvõttu, kui ühelt poolt oleks huvilisi ja teiselt poolt kasvaks rahastamine.”

Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll tunnistas, et ka nemad arvestavad uuringutulemusi. „Oleme teinud mõningaid muudatusi vastuvõtus, näiteks vähendanud vastuvõttu sotsiaaltöö valdkonnas,” ütles ta, kuid nentis, et OSKA uuringuid on avalikustatud alles 2016. aastast, mis on õppekavade arendamise seisukohast lühike aeg. „Õppekavade muudatused kinnitatakse aasta-poolteist enne õppekava vastuvõtuks avamist,” selgitas ta.

Tartu ülikooli pressinõunik Mari-Liis Pintson vahendas TÜ õppeosakonna seisukohta, et iga uus õppekava, mida soovitakse avada, lähtub ühiskonna ootusest, et tasemeõppest tuleks praktilisemate oskuste ja ühtlasi nii-öelda suure pildi nägemise võimega töötajaid.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/spikker-sisseastujale-mida-minna-oppima-koige-rohkem-on-eestis-puudu-insenere?id=82824249