Pressiteated
Generatiivse tehisintellekti lahenduste laialdane kasutuselevõtt Eesti ettevõtetes võib riigi sisemajanduse kogutoodangut hüppeliselt kasvatada. Paraku napib ettevõtetes teadmisi ja oskusi tehisaru võimaluste nägemiseks, lahenduste tellimiseks ja kasutamiseks, selgub värskest OSKA uuringust.
Tehisintellekti (TI) lahenduste kasutusele võtmine on Eesti ettevõtetes olnud kiire – kui veel 2023. a jäime EL keskmisele alla, siis 2024. aastal ületasime napilt EL riikide keskmist taset. 2024. aastal kasutas mõnd TI-lahendust 14% Eesti ettevõtetest, 2025. aasta I pooles aga juba 22% ettevõtetest.
Kõige levinum oli TI-lahenduste kasutamine finants- ja kindlustussektoris (58% sektori ettevõtetest kasutab vähemalt ühte TI-lahendust) ning info ja side sektoris (56%). Tööstussektoris kasutatakse TI-lahendusi teistest enam elektroonikaseadmete tootmises ning keemia, farmaatsia, kummi- ja plastitööstuse ettevõtetes.
„Areng on olnud positiivne, ent kui võrdleme TI-rakendamist meie ettevõtluses liiderriikidega, siis ilmneb, et Skandinaavias ja Madalmaades oli TI-lahendusi kasutavate ettevõttete osakaal märkimisväärselt suurem. Näiteks viimaste võrdlusandmete kohaselt 2024. aastast oli vahe Taaniga kahekordne,“ rääkis OSKA analüütik Anneli Leemet.
Eesti ettevõtted paistavad ELis silma enda töötajate loodud või ettevõtte vajadustele kohandatud avatud lähtekoodiga TI-lahenduste rakendamisel, kuid jäävad liiderriikidest (nt Taani, Rootsi, Holland) maha tasuliste valmislahenduste ja sisseostetavate “rätsepalahenduste” kasutusele võtmisel.
Kasutuselevõtt peab toimuma kiiresti
Impelement Consulting Group 2024. aasta uuringule viidates tõi Leemet välja, et generatiivse TI kiire laialdane kasutuselevõtt võib optimistlikumate prognooside kohaselt suurendada Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvu järgmisel kümnendil hüppeliselt – kuni 8% tippaastal. Viieaastane viivitus võib aga vähendada oodatavat kasvu 2%-le.
Kõige suurema generatiivse TI rakendamise potentsiaaliga alad on McKinsey (2023) hinnangul sellised ärifunktsioonid nagu klienditeenindus, turundus ja müük, tarkvarainseneeria ning teadus- ja arendustegevus. Nende funktsioonide ümber koondubki ca 75% ulatuses generatiivse TI väärtuspotentsiaal, selgitas Leemet.
TI-lahendused võimestavad töötajaid, muutes tööprotsesse tõhusamaks ja parandades tulemuse kvaliteeti. Seda aga eeldusel, et töötajatel on oskus TI-lahendusi teadlikult ja eesmärgipäraselt rakendada. Pelgalt baasdigioskustest ei piisa, kinnitavad OSKA uuringu tulemused, vaja on õppida TI-tööriistu sihipäraselt ja loovalt kasutama, arendada sisendi andmise ehk promptimise, kriitilise hindamise ning tehisintellekti eksimuste ja hallutsinatsioonide tuvastamise oskust. Samuti tuleb omandada teadmised turvalisest ja vastutustundlikust andmekasutusest ning säilitada valmisolek pidevaks õppimiseks ja kiiresti areneva tehnoloogiamaastikuga kohanemiseks.
Tehisintellekti kasutuselevõtt vajab teadlikku juhtimist
OSKA uuringust selgub, et TI kasutuse potentsiaal jääb Eesti ettevõtetes sageli realiseerimata seetõttu, et puudub selge arusaam, millal ja milleks TI-d kasutada. See toob kaasa võimaluste alakasutamise või vastupidi, n-ö üleinseneerimise riski – olukorra, kus probleemi lahendamiseks kasutatakse kalleid TI-tehnoloogiaid, ent saadav kasu on minimaalne.
„Tehisintellekti rakendamine on eelkõige strateegiline ja juhtimisalane väljakutse,“ märkis OSKA uuringujuht Urve Mets. Ta selgitas, et ettevõtte juhi roll ei ole olla tehnoloogiaekspert, vaid suunata TI kasutuselevõttu ning olla valmis muutma ka ettevõtte tegevusprotsesse. Juht peab teadma, mis probleemi tal on vaja lahendada, millised andmed on tal kasutada ning peab oskama hinnata investeeringu tasuvust – v-o piisab automatiseerimisest või digitaliseerimisest.
OSKA uuringus osalenud eksperdid tõid välja, et tehisintellekti edukas rakendamine tugineb korrastatud, kvaliteetsetele andmetele ja turvalisele kasutuskeskkonnale. Juhi roll on kehtestada selged reeglid ja head tavad, mis suunavad nii andmete kasutamist kui ka tehisintellekti vastutustundlikku ja turvalist rakendamist ettevõttes.
Teadmiste ja oskuste taset tuleb tõsta
OSKA hinnangul kasvab Eesti ettevõtete vahel risk arengulõheks: ühed liiguvad kiiresti edasi, teised jäävad maha. Selle vältimiseks tuleb luua eeldused, et TI-st saaks Eestis tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu allikas, mitte üksikute entusiastide pärusmaa.
Tuleb luua võimalused, et kõik töötajad – juhid, spetsialistid ja oskustöötajad – saaksid tuge oma teadmiste ja oskuste arendamisel, et tehisintellekti integreerimine ettevõtte tegevusse oleks teadlik, terviklik ja püsiv. Ministeeriumide, ettevõtjate ja kõrgkoolide koostöös tuleks välja töötada partnerlusplatvormid ja koolitusprogrammid ning soodustada kollektiivset õppimist organisatsioonisisese kogemuste jagamise kaudu. Lisaks soovitab OSKA luua TI-saadikute võrgustikke, mis aitaksid levitada häid praktikaid ning arendada ettevõtete suutlikkust hinnata, kuidas oma infovara rakendada tehisintellekti lahendustes.
Tutvu OSKA uuringuga: „Tehisintellekti mõju tööjõu oskuste vajadusele ettevõtluses“.
Tutvu oskuste ja ametitega Oskuste Kompassis.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
