Artiklid“Meil ei ole väga laiutada nende inimestega, kes pärast meid tööturule tulevad,” tõdes OSKA arendusjuht Tiia Randma, kelle sõnul muutuvad noorte nõudmised töökohale üha kõrgemaks, samas ei pruugi noorte erialavalikud riigi tegelike vajadustega kattuda. Paljud noored ka ei lõpeta valitud eriala või ei asu peale lõpetamist erialalisele tööle.
OSKA arendusjuht Tiia Randma nentis konverentsil “Tööturg-haridus”, et seisame väga suurte muutuste lävel nii töö- ja koolitusmaailmas. “McKinsey uuring näitab, et neljas tööstusrevolutsioon on meie ees, kuid ise muutuste sees elades ei pane me neid enam tähele,” märkis ta. “Uued ametid tulevad tasapisi ja eelkõige esimese asjana läbi oskuste.”
Randma tõi ka mitmeid näiteid ametitest, mis on nüüd igapäevased, kuid mida kümmekond aastat tagasi keegi isegi ette ei kujutanud. “Näiteks pilvetehnoloogiate insenerid ja tehnikud – kui keegi oleks 10 aastat tagasi öelnud, et töötab pilvedes, siis oleks arvanud, et ta on lendur või lihtsalt laksu all,” rääkis Randma. “Praegu aga kasutavad näiteks pooled kõigist USA ettevõtetest pilvetehnoloogiaid.”
Töötegijaid jääb vähemaks
Murelikuks teeb Randma aga pealetulevate noorte töötajate üha kahanev arv. “Meil ei ole väga laiutada nende inimestega, kes pärast meid tööturule tulevad,” tõdes ta. “Kui enamasti on Eestis sünnid püsinud 15-20 tuhande vahel, siis täna tiksume 13-14 tuhande juures. Sellist olukorda pole Eestis terve sajandi jooksul olnud, et meie järeltulevat põlve nii suurel hulgal vähemaks jääb.”
Randma viitas Eurostati rahvastikuprognoosile, mille kohaselt jääb 2040. aastaks võrreldes 2015. aastaga tööealisi (20-64-aastaseid inimesi) 95 tuhande võrra vähem. “Pensionäre on tol hetkel sama palju kui töötegijaid,” rääkis ta. “Meil pole enam ruumi öelda inimestele, et “sind ma ei taha, võtan hoopis kellegi teise tööle”.”
Samas muutuvad inimesed tema sõnul töö suhtes üha nõudlikumaks. “Mitte ainult noorte, vaid ka täna töötavate inimeste ootused muutuvad töö tähendusele, sisule ja korraldusele,” märkis Randma, kelle sõnul väärtustatakse üha enam paindlikku tööaega ning enesearendusega seotud tööd.
Haridus ja töökohad omavahel ei klapi
Ka haridusmaailmas puhuvad Randma sõnul muutuste tuuled – nutikesksus ja internet tähendavad, et teadmised on vaid mõne kliki kaugusel, ning ennast huvitava info saab kätte ka ilma kohati igavas loengus istumata. “On mitmeid valdkondi, kus noorte katkestamine on väga suur,” tõdes ta. “Näiteks IT-d asub õppima küll väga palju noori, 2600, kuid lõpetajaid on kolme aasta keskmisena vaid 1200. Peame otsustama, kas see on epideemia, millega peaks tegelema või lihtsalt uus normaalsus.”
Suur probleem on tema hinnangul ka see, et paljude noorte haridusvalikud ei kattu ühiskonna vajadustega. “Loodus- ja täpisteadustes tugevamad ei pruugi olla selles valdkonnas töötamisest huvitatud, samas kui need, kes olid koolitulemustes neis alades nõrgemad, tahavad tihti just neis alades töötada,” rääkis Randma.
Randma sõnul peab nii töö- kui haridusmaastik muutuma nutikamaks. “Oluline on, et kõik osapooled, nii need, kes koolitavad, kui need, kes tööd korraldavad, saaksid aru, et ei ole alati ühel poolel õigus, vaid tõde tuleb otsida koostöös,” ütles ta.
Randma sõnul seab IT-süsteemide üha valdavam sulandumine meie igapäevaellu suuremad nõudmised ka töölistele.”Paradoks on see, et tehnoloogiliselt keerukamaks muutuv maailm toob kaasa selle, et erinevatel erialadel oodatakse tehnoloogiliste oskuste olemasolu,” märkis ta tuues näiteks lukksepad, kes peavad oskama ka lukusüsteemide seadistust.
http://www.pealinn.ee/newset/tiia-randma-noori-sunnib-vahem-juurde-varsti-pole-voimalik-endale-n207263
