ArtiklidPõllumajanduses ja toiduainetööstuses tekib tulevikus spetsialistide ametikohti mõnevõrra juurde, töökohtade arvu vähenemine ootab aga ees oskustöötajaid. Hoolimata oskustöötajate hõive vähenemisest jääb nende osakaal valdkonnas tervikuna siiski spetsialistidest suuremaks.
Põllumajanduse ja toidutootmisega teenis endale kunagi leiba enamik Eesti rahvast. Praeguseks on hõivatute arv märkimisväärselt vähenenud, kuid see ei tähenda, et põllupidamine ja kohaliku toidu tootmine kuidagi vähem oluline oleks.
Kui viimastel aastatel on töötajate arv põllumajanduses ja toiduainetööstuses püsinud suhteliselt stabiilsena, siis järgmisel 5–10 aastal väheneb töökohtade arv mõõdukalt. Prognoosi järgi kasvab põllumajanduse spetsialistide, loomaarstide ning tootmistehnika inseneride ametikohtade arv. Toiduainetööstusesse on tulevikus juurde vaja toidutehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka erinevaid tehnikaspetsialiste. Tootmise automatiseerimine ning aina keerulisemaks muutuvad tootmisliinid vajavad uute seadmete tootmisesse sobitamiseks tööstusinsenere. Toimuvad muutused loovad tulevikus aina enam töövõimalusi nt villimis-, pakendamis- või töötlemisliine seadistavatele hooldustehnikutele ja mehhatroonikutele, kes seni on töötanud pigem mujal töötlevas tööstuses. Alles jääb vajadus heade oskustöötajate järele nii põllumajanduses kui toiduainetööstuses.
Põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid
Rahvastiku vananemine ja noorte arvu kahanemine on vähendanud ka põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialadele õppima asujate arvu. Kõrghariduses toob langenud sisseastujate arv kaasa vähem erialase haridusega lõpetajaid. Tulevikus kasvav vajadus spetsialistide järele seab kõrgkoolid väheneva noorte arvu tingimustes väljakutse ette tagada piisav lõpetajate arv. Kutsehariduses ei ole õppijate arvus langust toimunud, kuid selle põhjuseks on osakaalu suurenemine, mis on kõrgem kui kutsehariduses keskmiselt.
Uuringu tulemused näitasid, et põllumajanduse ja toidutootmise erialade koolilõpetajaid jätkub lähitulevikus katmiseks. Kutsehariduses populaarseid erialasid, nagu pagar-kondiiter ning aednik-maastikuehitaja, lõpetab tegelikult enam, kui neile tulevikus erialast tööd pakkuda on. Samas tunnetavad tööandjad jätkuvalt heade töötajate puudust, sest piisav hulk koolilõpetajaid ei jõua valdkonna ettevõtetesse tööle, vaid jätkavad teistel elualadel töötamist.
Põllumajanduses ja toiduainetööstuses tegutsetakse olulisel määral majanduslikku panust andva kõrvaltegevusena, mitte põhikohaga töötades. Näiteks on kalapüügi ja mesindusega tegelejaid suurusjärgu võrra enam, kui näitavad hõivenumbrid põhikohaga kalurite või mesinike kohta. Samuti on palju põhitöö kõrvalt looma- või taimekasvatajaid.
Tehnoloogilised arengud tingivad töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse
Põllumajanduses ja toiduainetööstuses töötamiseks vajalikud oskused muutuvad pidevalt tänu tehnoloogia arengule ning tihenevale konkurentsile. Tihenevas konkurentsis suurema tulu teenimiseks saab tegevust tõhustada nt uue tehnoloogia kasutusele võtmise või toodangule lisandväärtuse andmisega. Töötajatel tuleb näha suurt pilti, tunda turu- ja tarbimistrende ning osata tooteid arendada, kombineerides loovust, uuenduslikkust ning teadmisi tootmisprotsessist ja -tehnikast. Areneva tehnoloogiaga toime tulemiseks peavad töötajad omandama täiendavaid tehnilisi kompetentse. Üha enam lähevad hinda majandusalased teadmised ja oskused, nagu finantskirjaoskus, müügi- ja turundusoskus.
põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringust selgub, kuidas muuta kutse- ja kõrgharidust, et täita valdkonna aastani 2024.
Tuleviku tööjõu- ja koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses. uuringuid koostab Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
https://maaelu.postimees.ee/4392571/toidutehnoloogidest-kvaliteedijuhtideni-milliseid-ameteid-tasub-tuleviku-toopollul-oppida
