ArtiklidOSKA on tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja praegu ja tulevikus, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA uuringud valmivad tööandjatest, koolidest, riigiametnikest ekspertide koostöös.
Esimesi OSKA tulemusi esitleti 20. aprillil ja neist selgus, et lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist. Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste arendamisele ja tulevikuametite õpetamisele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades peavad kaasa aitama nii koolid, tööandjad kui hariduse valdkonda kujundavad institutsioonid.
Vaja kõrgemat lisandväärtust tootvaid töötajaid
OSKA uuringutest selgus, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb lähema 10 aasta jooksul suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu, mida saavad teha nii koolid kui tööandjad soodustades töötajate õppimist ja kooli lõpetamist, et väheneks koolist väljalangevust.
Uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste tellimiseks ja kasutamiseks vajatakse kõigis majanduse valdkondades kokku aastaks 2020 tänasest 1,5 korda rohkem IKT-spetsialistide. Selleks on vaja, et vähemalt 70 protsenti IKT erialadel õppe alustajatest jõuaks lõpudiplomini. Seetõttu on oluline vastuvõtu suurendamise asemel toetada õppijate jõudmist lõpetamiseni.
OSKA raportitest selgub, et arvestusala valdkonnas on täna kutsehariduse tasemel raamatupidajate ületootmine, mistõttu soovitabki raport Haridus- ja teadusministeeriumil vähendada koolitustellimust. Samal ajal on aga puudu analüütiliste oskustega magistri tasemel haridusega arvestusala spetsialistidest, kes suudaksid suurandmeid analüüsides tuua välja neist juhtimisotsuste jaoks olulise. Samuti ütleb analüüs, et suure tõenäosusega kaob lähiaastatel aastas 150-250 lihtsamat tööd tegeva raamatupidajate töökohta, mida praegu täidavad valdavalt kõrgharidusega naised, vanuses üle 45 aasta.
Metsandus on üks kasvuvaldkondadest
Metsandus ja puidutööstus on kasvuvaldkonnad, kuhu ettevõtjad investeerivad töökohtade loomiseks maapiirkondadesse väljapoole Tallinna ja Harjumaad. Paraku on kohapeal raske leida sobivate oskustega tööjõudu.
Tööandjad ootavad tasemeõppest suure pildi nägemise ja praktiliste oskustega töötajaid, kes on võimelised kiiresti töösse panustama. Selleks on vaja siduda tasemeõpe tihedamalt praktiliste oskuste omandamisega, aktiivõppemeetodite ning praktikaga. Eriti oluline on see metsanduse ja puidutööstuse valdkondades, kus on uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seoses on vaja lisandväärtuse tõstmiseks tehnilise joonestamise oskusega insenere, liinioperaatoreid ja ka harvesterijuhte kettsaega töötavate raietööliste asemel.
OSKA uuringud soovitavad ka loobuda bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse õppekavade selgest eristamisest. Selleks on vaja muuta ülikooliseadust, rakenduskõrgkooli seadust ja kõrgharidusstandardit ning tuua kõrghariduse esimese astme õppekavades võimalus valida kolmandal õppeaastal akadeemilisema või rakenduslikuma suuna vahel.
OSKA esimeste tulemustega on võimalik tutvuda veebilehel: oska.kutsekoda.ee
http://www.ettevotlikkus.ee/2016/04/27/toojou-ja-oskuste-vajaduse-prognoosisusteem-oska-raagib-tuleviku-toost/
