Uudised
Kui tahame, et Eesti ehitus- ja tootmisvaldkonnad Euroopa rohe-eesmärkidest täit kasu saaksid, ekspordimahud kasvaksid ning ka kohaliku turu vajadused kaetaks, peame kasvatama tööturule uue põlvkonna tehnika- ja inseneeriahuvilisi noori.
Euroopa Parlamendis heaks kiidetud plaan tõsta märkimisväärselt hoonete energiatõhususe nõudeid ärgitas tulise arutelu renoveerimise ja keskkonnasäästlikkuse teemadel. Ka Eesti uue valitsusliidu programm seab rohereformi ja ringmajanduse valdkonna üheks prioriteediks elamute ja hoonete võimalikult energiatõhusa ja kiire renoveerimise. Kuigi oluline osa renoveerimisega seotud arutelust puudutab selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolu ja kättesaadavust, võib ambitsioonikate plaanide teostamine jääda ka inimressursi taha. Tööjõunappus ning ehitajate puudus hakkab ehitus- ja tootmisvaldkondade arengut kammitsema uutest nõuetest sõltumata.
Rohepööre kasvatab nõudlust puitmajade järele
Selgitame probleemi puitmajaehituse sektori näitel. OSKA värskes metsanduse- ja puidutööstuse valdkonna uuringus prognoositakse tööhõive kasvu neis alavaldkondades, mis võimaldavad puitu kõrgemalt väärindada – eelkõige puitmajaehituse ja puidukeemia sektoris. Uuringus hinnatakse puitmajasektori tööhõive kasvuks järgneval kümnendil umbes 750 töötajat. Eesti Puitmajaliidu hinnangul vajab sektor oma kasvupotentsiaali realiseerimiseks ning konkurentsivõime hoidmiseks juurde koguni 2000 inimest, neist u 25% insenere ja tootmisjuhte.
Nõudlust puithoonete ning puitkonstruktsioonide järele kogu Euroopas kasvatab Euroopa Liidu eesmärk, et nii uusehitised kui ka renoveeritavad hooned tagaksid olulise CO2 heitmete vähenemise. Sama põhimõtte rakendamist nähakse ette ka uue valitsuse koalitsioonilepingus – uued avalikud hooned peaksid eelistatult olema ehitatud puidust. Puitehitised kätkevad suurel määral konstruktsioonielementidesse seotud süsinikku, samuti on nende tootmis- ja ehitusprotsess märksa ressursisäästlikum kui betoon- või kivihoonetel.
Energiakulu ja CO2 heidet aitab vähendada ka suund liikuda avatud ehitusplatsilt üha enam tehastesse. Eestis on tehaseline majatootmine enam levinud just puitmajade ehituse sektoris ning see on võimaldanud Eestil saada suurimaks puitmajade eksportijaks Euroopas. Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti ettevõtete kokkupandavate puitehitiste ekspordi käive 539,8 miljonit eurot. On hinnatud, et Eesti puitmajasektori eksport võiks juba lähiaastatel kasvada miljardi euroni, võimaldades seeläbi oluliselt rohkem panustada nii riigi tööhõivesse kui ka eelarvesse.
Nõudluse suurenedes kasvab ka puithoonete ning puitkonstruktsioonide tootjate arv teistes riikides. Näiteks on Leedu, Läti ja Poola majatootjad tegemas suuri investeeringuid puitehituse tootmise valdkonnas ning nende eeliseks on odavamad sisendhinnad ja konkurentsivõimelisem majanduskeskkond. Pikalt Eestit konkurentsis toetanud “odav hind” on ammu kadunud ning aina määravam eelis on pakutavad insenertehnilised oskused puitehituse valdkonnas.
Joonis. Euroopa suurimad puidust tehasemajade eksportijad, 2007-2021, miljonit eurot
Allikas: Eurostat
Seega on Eesti positsiooni hoidmisel võtmetähtsusega kvalifitseeritud tööjõu toomine sektorisse. OSKA uuringu raames intervjueeritud puitmajasektori ettevõtjad tõdesid, et nende investeerimisotsused uutesse tehnoloogiatesse ning automatiseerimisse võivad jääda toppama vajalike spetsialistide puuduse taha ning saada peamiseks arengubarjääriks. Euroopa Liidu ambitsioonikas hoonete renoveerimiskava pakub ehitusettevõtjatele küll kindlust ettevõtete arendamiseks ning võimaldaks suuremat panustamist ka koduturule, kuid töökäte puudus seab sellele piirid.
Tehniliste oskustega spetsialiste napib
Puitmajade tootmise efektiivsust Eestis aitaks tõsta senisest ulatuslikum digitaliseerimine ja robotiseerimine. Uute liinide ja masinate näol on enamasti tegemist tehniliselt keerukamate seadmetega, mille käitlemine nõuab laiapõhjalisemaid oskusi. Nii kasvab koos uute seadmete kasutuselevõtuga vajadus tootmisseadmete tehnikute, põhiliselt mehhatroonikute, automaatikute, aga ka elektroonikute ja robotitehnikute järele. Kutseharidusega spetsialistidele lisaks vajatakse tippspetsialiste, sh tootmis- ja ehitusjuhte ning puitkonstruktsioonide projekteerijaid aga ka ehituse ja seotud valdkondade (elekter, küte, ventilatsioon jt) insenere.
Erineva haridustasemega tehnikaalaste teadmistega inimestest on juba praegu kõigis Eesti majandussektorites puudus. Kõige rohkem on räägitud inseneride ja tootmisjuhtide nappusest ning see annab ka puitmajaehituse sektoris teravalt tunda.
Tööandjad ja riik peavad seljad kokku panema
Eesti Puitmajaliidu liikmed mõistavad, et vajamineva tööjõu koolitamisel peavad tööandjad ka ise aktiivsed olema. Juba praegu on Eesti Puitmajaliit puitmajaehitusega seotud erialasid õpetavate koolide koostööpartner. Soov on panustada nii õppekavade ja -materjalide arendamisse kui ka õpetajatele täienduskoolituste pakkumisse. Vaja on tõhustada koolide koostööd piirkonna tööandjatega, et muuta õpe senisest oluliselt praktilisemaks ning tagada õppijale juba enne tööturule sisenemist arusaam sektori võimalustest, vajadustest ja spetsialistidelt oodatavatest oskustest.
Eesti Puitmajaliidu tulevikuvisioon on veelgi ambitsioonikam − luua ettevõtteid, ülikoole ja kutsekoole ühendav platvorm-koostöökogu, koodnimega „Puitehituse akadeemia“. Veebipõhise platvormi eesmärk oleks töötada välja ja jagada oskusteavet läbi kaasaegsete ja atraktiivsete õppematerjalide, mis katavad kogu kutsesüsteemi ning pakuvad täiendõppeprogramme tervele puitmajasektorile.
Kuigi tööandjate panus endale vajalike oskustega tööjõu kasvatamisel on ülioluline, ei saa alahinnata riigi rolli. Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna sisseastujate arv kõrgihariduses on aastatel 2015−2021 vähenenud veerandi võrra. OSKA uuringud on korduvalt välja toonud, et huvi tekitamiseks töötleva tööstuse ning ehituse ametialade vastu peaks koolides süstemaatilisemalt arendama MATIK-õpet, mis kätkeb endas matemaatika, loodus- ja reaalainete, inseneeria, tehnoloogia ning kunstide integreerimist eri laadi probleemide ja ülesannete lahendamisel. Samuti vajavad toetamist inseneriõppe valdkondade ülesed koostööprogrammid, sh inseneriakadeemia. Haridus- ja Teadusministeerium, kõrgkoolid ning erialaliidud ja -ettevõtted koostöös saavad panustada inseneriõppe populariseerimisse. Inseneride järelkasvu tagamine on oluline kõikide Eesti majandussektorite jaoks.
Rohepööre ei ole ainult hulk kohustusi, samavõrra kätkeb see ka võimalusi. Eesti puitmajatootjad, kes juba praegu on Euroopa suurimad eksportijad oma sektoris, näevad suurt kasvupotentsiaali, ent vaid juhul, kui tööandjad ja riik seljad kokku panevad ja sektorile tööjõu kasvatamise selgelt prioriteediks seavad.
Joonis. Ehituse erialade lõpetajad kõrghariduse erinevatel astmetel, 2016/2017-2021/2022
Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem
Artikli autorid: Riina Tilk ja Elin-Külliki Kruusmaa, SA Kutsekoda, Annika Kadaja ja Elar Vilt, Eesti Puitmajaliit
Artikkel avaldati 12.05.2023 Äripäeva Ehitusuudistes
Foto: Tiit Grihin, Taevakaamera OÜ
