Kuue Euroopa riigi tööstusrobotite mõju analüüsis hõivele leiti, et ühe roboti kasutuselevõtul väheneb hõive 1000 töötaja kohta keskmiselt 0.16-0.2 protsendipunkti võrra. Hõive väheneb peamiselt madala oskustasemega ning keskharidusega töötajate hulgas.
Ajaloolisest kogemusest lähtudes vähendab tehnoloogia kasutuselevõtt töökohti lühiajaliselt, kuid suurendab pikaajaliselt. McKinsey (2015, 2017) hinnangul on tehisintellekti mõjud tööturule arvatavasti kiiremad ning suuremad kui senised tehnoloogia arengust tulenenud muudatused. Varasemalt on näiteks autode kasutuselevõtt vähendanud hobustega seotud töökohti, kuid lisaks autode valmistamise ja hooldamisega seotud ametitele lisandus töökohti ka teeäärsetesse majutus- ning toitlusettevõtetesse.
Töökohtade ning ülesannete automatiseerimise riski ehk asendusefekti hinnanud Frey&Osborne´i (2013, 2017) analüüsi järgi on 47% USA ametikohtadest automatiseerimise riski all. Bowles (2014) leidis Frey&Osbourne´i tulemusi Euroopa jaoks kohandades, et 54% Euroopa töökohtadest on automatiseerimise riski all. 2017. aasta Eesti hõive andmete põhjal on siin 48% töödest automatiseeritavad.
Oluliselt väiksemaid automatiseerimise riski hinnanguid on esitatud analüüsides, mis keskenduvad töökohtade ülesannete sisule. Nt OECD riikide andmeid analüüsinud Arntz, Gregory & Zierahn (2016, 2017) väidavad, et töökohtade automatiseerimise risk on 9%. Töökohal IKT kasutamist ning PIAAC uuringu alusel täiskasvanute oskusi võrrelnud OECD (2018) analüüsi järgi on vaid 14% selliseid töökohti, mille automatiseerimise tõenäosus on kõrgem kui 70%.
Töökohtade automatiseerimist tajutakse tihti töökohtade kadumisena, kuid see võib kaasa tuua ka uute töökohtade loomist teistel tegevusaladel või tootlikkuse tõusu. Graetz&Michels (2015) leidsid, et robotite kasutuselevõtt tõstis tootlikkust 0,37 protsendipunkti ning vähenesid peamiselt madalama kvalifikatsioonitasemega töötajate töötunnid. Dauth jt (2017) leidsid Saksamaa andmeid analüüsides, et robotite kasutuselevõtt vähendab hõivet tootmises, kuid suurendab teiste sektorites. Bessen (2017) leiab, et IKT loob töökohti juurde, eriti väljaspool tootmissektorit. Siiski võivad ettevõtted isegi vastava tehnoloogia olemasolul eelistada inimtööjõudu, sest masinad on liiga kallid.
Euroopa majandusala mõttekoja Bruegel analüüsi järgi asendab automatiseerimine otseselt töötajaid ülesannetes, mida nad enne sooritasid ning ka suurendab tööjõunõudlust, kuna tehnoloogia arengu tulemusel tekivad uued töökohad nii tööstuses kui teistes sektorites.