Artiklid
Tööealiste elanike arv väheneb 2015-2024 ligikaudu 50 000 võrra. Kas see tähendab sõda töötajate pärast, kommenteerivad OSKA analüütikud Siim Krusell ja Yngve Rosenblad.
Läbivaks märksõnaks IT
Eesti tööstus muutub tasapisi kõrgtehnoloogilisemaks ning teenustesektor teadmistemahukamaks, vastavalt sellele lisandub ja kaob ka töökohti. Samas ei ole siin alust ette näha kiiret ja murrangulist arengut, muutused toimuvad pigem tasapisi.
Suuremat töökohtade lisandumist on ette näha tarkvara-arenduses ja mujal IKT-s, seoses elanikkonna vananemisega tervishoius ja sotsiaalteenustes, puidutööstuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalastes tegevustes, kuhu kuuluvad näiteks teadus- ja arendustegevus, inseneri- ja arhitektibürood, disainerid ja konsultatsioonibürood.
Töökohti jääb prognoosi järgi mõnevõrra vähemaks jaekaubanduses, hariduses, avalikus halduses ning mõningal määral ka ehituses.
Järk-järgult kasvab tööjõus kõrgharidusega spetsialistide osakaal, samas lihttööd ning lihtsamat kontori- ja teenindustööd jääb tehnoloogia arengu ning automatiseerimise tõttu tasapisi vähemaks.
Oluliseks saab ka uute oskuste omandamine. Võib öelda, et IT-s on töötajaid juurde vaja, kuid üha enam on vaja (info)tehnoloogilisi oskusi ka teiste elualade esindajail. Hinda ähevad ka teiste kultuuride ja eksportturgude hea tundmine, analüüsi- ja probleemilahendusoskused, suhtlemis- ja meeskonnatööoskused. Eestis toodetakse kvaliteetseid asju, kuid need on vaja ka väärt hinnaga maha müüa. Selge on ka see, et juurde tuleb meil õppida kogu elu.
