Tulevikuühiskonnas ei löö läbi IKT-ga

Igal aastal kuuleme aasta sportlastest, õpetajatest, mõjukatest, rikastest, aga aasta inseneridest ei tea tavaliselt midagi. Ometi leitakse iga-aastaselt ligi 3000 inimese hulgast silmapaistvaim Eesti insener, kes on suutnud leiutada tööstusvaldkonnas midagi uut või paistnud silma oma valdkonna arendusprotsessis.

 SIGNE HEIBERG

„Meil on inseneride kriis,“ sõnastab Järveküla koolis toimunud Inseneeria teemapäeva algatuseks Yngve Rosenblad probleemi, mis toetub Sihtasutuse Kutsekoda uuringutele.

Kutsekoda tegeleb pidevalt tööjõuturul oleva olukorra monitoorimise ja prognoosimisega. „Energeetika-ja kaevandusvaldkonnas on kriis nii suur, et varsti enam seinast elektrit ei tule,” teeb Rosenblad kerge humoorika aktsendiga kokkuvõtte. Valdkondi, kuhu insenere on vaja, leidub teisigi, näiteks keskkonna- ja kliimapoliitika jaoks, automatiseerimises, ehitusmaterjalide tootmises, metsanduses, puidutööstuses, masina-, metalli- ja tekstiilitööstuses. Praktiliselt kõikjale, kus on vaja areneda kõrgtehnoloogilises tootmises.

Huvi inseneri elukutse vastu on aga seni meie noorte hulgas väike. Inseneeria arendamine põhikoolis on Järveküla kooli direktori Mare Räisi hinnangul riigi initsiatiivina olemas, aga nagu kõik teemapäeval osalenud institutsioonide esindajad nendivad, on vaja koostööd nii riigi, omavalitsuste, koolide, teadusasutuste, lapsevanemate kui kutsekodade vahel, et tekiks konkreetsed seosed inseneeriavaldkonna ja riikliku õppekava vahel.

Järveküla koolis, kus on Räisi sõnul käimas praegu kooli loodus- ning täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) arengukava koostamine, oldi juba õppekava koostamisel seda meelt, et kõige olulisem on lapses tekitada huvi katsetamiste vastu ja seda mitte ainult koolitundide kaudu. Järveküla koolis kutsutakse lapsi osalema pärast tunde tasuta LTT huviringidesse, mida juhivad õpetajad ise. Kui õpetajal endal on huvi areneda oma aines ja seda pakub loodus- või täppisteaduste huviringi vedamine, suudab ta rikastada ka tavalist koolitundi. Järveküla kooli direktor leiab, et enesearengu sooviga õpetaja ongi üks inseneeria populariseerimise vundamendi osa.

Mare Räisi hinnangul on ka lapsevanematel lapse inseneriks saamisel väga oluline roll, sest see, mida lapsevanem kodus näiteks matemaatikast arvab, võib mõjutada lapse motivatsiooni matemaatika õppimisel. Tulevikus on baasteadmised füüsikast ja matemaatikast lihtsalt hädavajalikud. „Koolis saame näidata, et nende teadmiste omandamine ei pruugi olla piin. Matemaatikat saab armastada,” on Räis veendunud ja lisab, et sageli sõltub ennekõike lapsevanemate käitumisest, kui palju meie noorte elus põhineb uskumisel ja kui palju teadmistel ja praktikas järgi proovitul. Direktor loodab, et on võimalik jõuda sinna, et üheski kodus ei öeldaks, et pole hullu, mul oli ka matemaatika vilets.

Mida teha, et lapsed töötuks ei jääks

Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo prognoosib, et Eesti Energias kaovad tänased füüsilised tööd ära 10-15 aasta jooksul. Eesti Energia on ettevõte, kus Pajo sõnul jagub tööd 900le insenerile. Kokku on ettevõttes 6000 töökohta, kellest 2500 on kaevurid, kelle töökoht tulevikus kas kaob või muutub oluliselt, sest kasutusele võetakse uus vara, mille jaoks on vaja aga insenere.

Yngve Rosenblad avab samuti tulevikuprognoosidelt katet ja räägib töökohtade kadumisest aga seda ennekõike positiivses võtmes inseneeriavaldkonnas: kui Eestis on kokku üle 600 000 töökoha, siis automatiseerimine kaotab ära 70 000 töökoha, aga IKT toob juurde 30 000 töökohta, lisaks veel 50 000 muud töökohta.

Kutsekoja prognoos kõneleb, et paljude töökohtade sisu tõenäoliselt muutub oluliselt. Lähima paarikümne aasta sees võib muutuda 46% töökohtadest. Kui sageli arvatakse, et õppides IKT-d, on töökoht kindlalt olemas, siis tegelikult IKT-oskused ei taga konkurentsivõimet. „Vaja on erialaseid ja IKT-teadmisi,” resümeerib Yngve Rosenblad.

Mare Räis on seda meelt, et juba põhikoolis peab olema noortel võimalus lahendada ka tõsisemat probleemi, s.t, et igas klassis otsitakse probleemile lahendus, kasutades ära meeskonna ja teineteise kogemusi. „Miks mitte otsida vastust küsimusele, et kuidas Järveküla põldudelt vesi ära juhtida? Nii õpime mõistma, et igaüks meist on oluline, sest vajame nii unistajaid,

kriitikuid kui ka professoreid,” on direktor veendunud.

Kooli direktorina tunneb Räis heameelt, et Järveküla kooli LTT arengukavasse panustavad samuti lapsevanemad, kes hoolekogu kaudu mõtlevad kaasa, pakuvad ideid ja kritiseerivad, kui vaja.

„Oleme Järveküla kooli hoolekogus moodustanud arengukava töögrupi,” kõneleb Järveküla kooli hoolekogu liige Kalle Isand, kes tunnustab direktor Mare Räisi seatud sihte. „Ta on juba ammu enne kopa maasse löömist lubanud, et tema koolis on olulisel kohal uurimuslik, kriitiline mõtlemine ja tõenduspõhine otsustamine ning et õppetöö peab õppijas arendama aktiivsust, koostööoskust, ettevõtlikkust, leidlikkust ja lahendustele orienteeritust,” meenutab Isand.

„Paljuülistatud innovatsioon ongi ju üha uute seoste märkamine enesestmõistetavate teadmiste vahel ning nende seoste muutmine uueks normaalsuseks. See, kui tehnikakõrgkooli lõpetaja ei tea, et „pikad sentimeetrid” mõõdulindil on tegelikult tollid, räägib sellest, et me oleme kaotamas hariduse tegelikele eesmärkidele suunatud fookust…,” jätab igapäevaselt insenerina töötav Isand lause lõpetamata.

Isand on veendunud, et põhikool peab andma baasi, kust saab edasi minna. „Ma usun, et heast insenerist võib lihtsamini saada mõni humanitaarala spetsialist, kui vastupidi.”

Lõpetuseks suur küsimus, kuidas teha inseneeria aluseks olev matemaatika põhikooli õpilaste jaoks populaarseks?

Direktor Räisil on vastus olemas: esiteks, hea alguse annab see, kui üheski kodus ei räägitaks ainest kui n-ö ühest suurest peavalust. Järgnevalt tuleks matemaatikat vaadata nagu keeleõpet, mis koosneb osaoskustest ja ei maksa meelt heita, kui geomeetria ei ole tugevaim külg, vahest on see hoopis arvudega opereerimine. Kindlasti ei puudu populaarsuse valemist ka isiksus, kes noore inimese jaoks tõdeb kas või korduvalt, et pingutamine tulemuse nimel on väga ok!